Jõulujuhtumisi

Hei, kuidas Teil jõulud läksid? Just ikka nii hästi, kui kõikvõimalikes jõulutervitustes sooviti, ma loodan?

Mul olid küll mõnusad jõulud. Esmalt oli vaikne istumine Mpsi perega. Või noh, mis nüüd vaikne. Tirts, kes oli äsja ärganud, ei tahtnud sugugi harrast jõulurahu hinnata ning riidles minuga kui ma vähegi põhjust andsin ja ka siis kui ma põhjust ei andnud. Lõpuks õnneks leebus ja jõuluvana saabumise ajaks lõi juba tantsu ja laulis valjul häälel.

Järgmisel päeval toimus minu vanaema 90. sünnipäeva tähistamine tagasihoidlikult pere ringis. Suurejooneline tähistamine toimub aastavahetusel Viini ooperis. Vanaema tahtis juba oma 80. juubelit pidada Eiffeli tornis - šampus oleks olnud tema poolt, ülejäänudel oleks tarvitsenud vaid kohale ilmuda. See aga jäi toona ära. Viin seevastu on hetkel kindlalt plaanis. Isegi kui ajad on keerulised ja hotellis pole enam isegi hambaravi komplekti saadaval... See tagasihoidlik tähistamine oli muidugi traditsiooniliselt meeleolukas ja visati kõvasti nalja. Armu ei antud isegi auväärses eas juubilarile endale, kes pidi korduvalt kuulma kui vana ta ikka on. Õnneks on vanaema oma kõrgest east hoolimata säilitanud huumorimeele.

On the third day of Christmas, my true love sent to me...

Jõulu kolmandal päeval tähistati jõule minu vahmiiliga. See oli tavapäraselt lärmakas, lõbus, tore ja hullumeelne kõike ühe korraga. Sai nalja ja pauku ja prahti ja neli kotitäit kingitusi! Enamus kingitusi oli küll lastele, mina sain vaid ühe. Aga ma ei kurda, sest see elevus ja rõõm laste silmis tekitas sellise mõnusa helge tunde, mis on väärt rohkem kui sada kingitust!

Külmal talvel on ikka hea end kaminapaistel soojendada

No ja nagu vanarahvas ikka on öelnud, siis pill tuleb pika ilu peale. Iga pidu saab ükskord otsa ja hall argipäev naaseb masendavamalt kui varem.  Minu hall argipäev naases piraka pauguga. Esmaspäeva hommikul oli vaja pööningult tuua tükike teipi. Pööningule sain kenasti, aga alla tulin palju kiiremini kui vaja. Võiks öelda, et kukkusin trepist, aga see pole päris korrektne, sest kukkusin koos trepiga. Juu olid jõulude ajal manustatud verivorstid ja muu hea parem mõjunud mu kehakaalule nii, et meie ehitusjärgus ajutiselt paigaldatud trepp seda vastu ei pidanud ning alt minema sõitis. Mina kõige selle otsas hunnikus. Nüüd olen sinikaid  ja marrastusi täis. Ja käed on haiged, nagu oleks 50 lõuatõmmet teinud*. Aga pole midagi öelda. Õnnelik õhulend oli. Eriti kui mõelda kõikide nende 400+ luu peale, mida ma murda oleks võinud. Nüüd te muidugi väidate, et inimesel polegi nii palju luid. Aga mõelge kui Mps oleks istunud trepi all laua taga, nagu ta suurema osa ajast tavatseb teha... Kahe peale kokku saaks nii palju kokku küll.

*mitte, et ma jaksaks ühtegi.