Valmis! Või midagi sinna kanti

Ma pole nüüd jälle sada aastat kirjutanud. Just nagu lubasin (ja ma olen ometigi ju sõnapidaja). 
Millega ma siis oma tühiseid päevi olen sisustanud? No nagu ikka, siis valdava osa päevast ma koristan, taksotan, kokkan ja kamandan. Kui juhtub, et kõik kolm last kas magavad või on valdav osa neist koolis (ja loodetavalt ei maga), siis olen üritanud päkapikutseda. Olen oma jõulueelsest ajakavast rämedalt maas. Sellega seoses, kas keegi ei tahaks mu lapsi kolmeks-neljaks päevaks enda juurde võtta, et ma jõuaks enam vähem joone peale oma projektidega?

Täna saabus lõpuks (tubli hilinemisega) see päev, kus ma kuulutasin oma selle hooaja suurprojekti lõppenuks. Loomulikult annaks seda lihvida ja siluda ja lakkida ja veel lihvida, aga kusagile peab ju piiri tõmbama. Ehk siis valmis minu esimene päris oma lasteraamat (sellega seoses tõmbasin joone alla ka ammu möödunud illustratsioonidekuule). Seda tehes tõdesin taas, et ega ma suurem asi kirjanik pole. Samuti avastasin, et isegi kui ma paberil oma piltidega rahule jäin, siis arvutisse ei õnnestunud mul seda saada nii, et kõik selle värvid ja varjundid alles jääks. Päris palju läks kusagile pikslite vahele kaduma ja no ei oska mina neid pilte nii töödelda, et suudaks normaalse värvigamma taastada. Lisaks jätsid mu küljendamisoskused tõsiselt soovida. Siin mängis rolli ka muidugi minu algeline lähenemine nimetatud tegevusele. 

Aga valmis ta sai - minu pildiraamat Sooda eluloo ainetel. Loomulikult ei räägi see täpselt minu vanast sõbrast. See on ikkagi lasteraamat. Põhirõhk on piltidel. Aga siinkohal tervitused minu armsale maailmarändurist sõbrale. Kui kunagi koju jõuad, ootab sind ees autogrammiga eksemplar. 

P.S Kui keegi soovib veel omale koopiat saada, andke tellimus sisse. Tiraaž on piiratud.

pildike raamatust