esmaspäev, detsember 14, 2020

Ahjusoojad

Täna ootas mind pakiautomaadis kobakas pakk - saabusid trükisoojad raamatud. Olin päris põnevil, et kuidas siis välja kukkus. Kui nüüd aus olla, siis olen pettunud. Ma juba viimati kartsin, et piltide arvutisse saamise käigus läksid pooled värvid kaduma. Noh. Väljatrüki käigus kadusid ülejäänud ka nii et järgi jäi vaid pruun. Või peaaegu. Igatahes näevad pildid välja nagu oleks need jõupaberile joonistatud. Teisest küljest. Kogu raamat on selline, nii et võib jääda mulje nagu olekski kunstnik sellise sünge ja sügiseselt masendava stiiliga (mis siis et tegelikult on originaalpildid värvikirkad ja helged). 

Samas on see ikka päris raamatu moodi. Mis siis et tegelikult puhas petukaup. Pelgalt raamatu imitatsioon. Aga äkki, ühel ilusal päeval, saab mõni minu pildiraamat ka päriselt raamatuks.  

Lapsed olid muidugi rahul. Täps, kes pole suurem asi raamatusõber, lubas seda kohe lugema hakata. Siis kui koolis on vaja mõnd loetud raamatut tutvustada, saab ta selle võtta ja öelda, et autor on Pille, kes on muuhulgas tema ema.

Tõruke luges raamatu ühe hingetõmbega (ja väga ilmekalt) ette ja leidis kohe ka kirjavea. Oleks pidanud toimetamise hoopis talle usaldama. 

Und Moral der Geschichte? No kui ikka midagi põlve otsas õhinapõhiselt nokitseda, siis näebki tulemus välja nagu oleks see põlve otsas õhinapõhiselt nokitsetud.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Pea püsti! Ma küll ainult blogi pilte näinud raamatust, aga Mulle tundub tore ja võibolla õnnestub tutvuste kaudu ka üks eksemplaar muretseda :o)

Anna-Liisa ütles ...

Nii äge! Et on sellised võimalused ise raamatut parajas koguses välja anda ja et oled leidnud nii palju õhinat, et selline asi teoks teha:) Need põlve otsas tehtud asjad on ikka armsad.