Esimene liblikas ja kurjad lapsed

Minu suvi tuleb hele-hele kollane. Nägin täna selle kevade esimest liblikat - kapsaliblikat. Lendas teine miskipärast minu köögis ringi.

Aga Tõruke olla kuuldavasti juba metsas kollast liblikat taga ajanud. Seda tegi ta nädalavahetusel "mammaaias" olles kui meie Mpsiga lõunaosariikides veerevat Unistajat uude eluaastasse aitamas käisime. Meil oli tore. Mammal-Papal aga oli vaja oma õiguste eest viimse veretilgani seista. Või noh, kas just viimse, aga esimeseni ikka. Tõruke nimelt on meil viimasel ajal nagu kassipoeg. Kui kurjaks saab, siis küünistab. Täps seevastu hammustas Mammat. Vaesekesel senini lõual hambajäljed. Pean vist ikka välja otsima selle body, millel tekst "ettevaatust hammustab".