"Oo, näe, paldike sulistas!" hõikab Tõruke ja toob uhkelt veest nõretava vannipardi minu kätte.
"Oi kui tore," teatan ma ehk pisut liiga entusiastlikult. Samas hakkab väike kahtluseuss mu hinge närima. Part on märg, aga veesolinat ma kuulnud polnud. Igaks juhuks küsin täpsustuseks: "Kus pardike ujus?"
"Paldike sulistas potis!" teatab Tõruke uhkusest pakataval häälel.
(pildil olev part on illustreeriv ja pole meie potist pärit)
Järgmisel hommikul aga kuulsin ma küll kahtlast solistamist. Halba aimates läksin vaatama. Mõlemad minu võsukesed olid wc-poti kallal ametis. Tõruke solberdas wc-harjaga ja Täps askeldas wc-pumbaga (või siis kummimusiga nagu peenemates kodudes seda tarviliku instrumenti kutsutakse).
Veemängud on siinmail üldse populaarsed. Ma ei taha järgmist veearvet mitte nähagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar