Tahan saada käsitööblogiks vol eiteamitmes

Nonii. Siin ma siis üle pika aja jälle olen. Kergelt uimane lakiaurudest, kuid uhke oma uute saavutuste üle. Ma pole vist saladuses hoidnud, et pooldan taaskasutust ja rõõmustan väga kui millestki vanast jälle uus saab. Sel korral võtsin ette mööbli.
Kuna mu pujäänid enam söögitoolis ei istu, siis katan neile söögi pisikesele lauakesele, mille juurde käivad ka väikesed nõukaaegsed toolid. Minu eakaaslased peaks selliseid mäletama küll. Vedeles meilgi korteris neid kaks tükki. Keegi oli need aga värvinud määrdunudhalliks ja beežiks, mis minu meelest pole just teab mis lastepärased värvid. Nii võtsingi ühel õhtul pintsli kätte ja andsin toolidele enda arvates pisut lustlikuma ilme. Sellised nad said siis:

Punane tool oli originaalis olnud samuti punane ja maasikatega. Sinine tool oli vist varem hoopis kollane, aga pilti sellel tõenäoliselt polnud. Ma ise olen tulemusega päris rahul.Kui nüüd veel see lakihais ka toast välja läheks...

Kui juba eputamiseks läks, siis tooks siin ära ka minu varasema projekti, mis tegelikult ammu valmis, aga lihtsalt pole sellega veel kiidelnud. Siin on tegemist siis minu vana kiiktooli teise tulemisega. Kuna vana oli üpris kehvas seisus, siis harutasin selle plastiku sealt ümbert ära ja tegin uued punutised ning mugavuse suurendamiseks panin karvase katte ka. Seda katet saab lihtsasti klõpsudega eemaldada ja pesta.
Pildistada oli seda aga raske, sest lapsed trügisid, et kes saab toolise istuda. Tõruke võitis.