Midagi nagu oleks tahtnud öelda.

Lumi on ära sulanud ja mina taas kodus.
Tahtsin teile mitmest asjast rääkida, aga pea pole enam see, mis vanasti. Ei mäleta, mis need olid.
Ega mul suuri uudiseid niikuinii pole. Pujäänid kasvavad mühinal ja teevad juba kahekesi pahandust.Mõnikord on muidugi tublid ka. Näiteks täna vaatasid nii kenasti Klassikatähti telekast. Üks laua pealt, teine laua alt. Tundub, et see saade neile meeldib.
Preili sai meil täna 8-kuuseks. Sel puhul on tal isegi esimene hammas suhu tulnud. Aga oma kooki ta ikka veel sellega kaksata ei saa. No ei anta. Ja Tõrukest paeluvad koogi juures kõige rohkem küünlad. Õigemini nende ärapuhumine.
Tõruke valmistub aktiivselt oma tulevaseks ametiks ilmaennustajana. Õpib vastavaid termineid. Kõrgrõhutsüklonid käivad eel üle jõu, aga (p)äike ütleb küll. Ja polegi hullu, kui päikese asemel äike tuleb. Ilmaennustmine niikuinii tänamatu amet.
Ahjaa, linnas lumevangis olemisest oli niipalju kasu, et sain omale 25 juuro eest mantli ja kaks paari teksasid. Kõik tutikad ja puha. No kas pole hea kaup.

Lumevangis

Täna õhtul algavat kevad, aga mina istun lumevangis. Millil õnnestus siin nädalake tagasi naelkummidest kruvikummid teha. See aitab libisemise vasu veel paremini kui naelad, aga kahjuks ei pea eriti õhku. Kuna ilmad olid soojad ja suvised, siis otsustasin, etkui niikuinii kummiposti minek, siis paneb suvekummid ka alla. Sõitsin mina siis oma suvekummidega linna ja oh õnne, täna on paks lumi maha sadanud ja õues täitsa talv. Nii ei saa ju rallit sõita. Isegi koju ei saa. Nüüd olemegi siin lumevangis :P

Selle aasta sinililled

Eile käisime ilusa ilma puhul Täpsiga sinililli otsimas. Leidisme.

Aga täna on ilma jälle hukas.

nii head kui halba

Ma nüüd eputan pisut. Mäletate, mingi aeg ma siin nostalgitsesin ja meenutasin lapsepõlves mängitud mänge. Kuna selgus, et Eesti Rahvaluule Arhiiv kogus samal ajal ka lastemängusid siis saatsin oma kirjutise ka neile. Ja näe, saingi äramärgitud :) Saadeti mulle tänukiri "tähelepanuväärse kaastöö" eest ja väike raamatuke õuemängudest. Nii tore.

Muidu siin nii tore pole. Täpsil on JÄLLE nohu, mistõttu ärkab ta poole öö pealt üles ja väidab, et kui tema magada ei saa, siis ei pea emme ammugi magama. Tõruke on aga seevastu nagu leopardikutsikas - üleni laiguline. Erinevate meditsiiniliste diagnooside kohaselt on tal kas viiruslik nahalööve või siis miskine kummaline allergia. Õnneks teda ennast ei paista see häirivat. Aga lasteaaeda ma ikka ei saa. Ma kardan, et see laps läheb enne kooli kui mul õnnestub ta lasteaeda saada...

Ilma ühe linnukesekujulise täheta postitus

Pole ammu kirjutanud. See tuleb sellest, et noorperemees on minu kompuutrit jogurtiga tuuninud, mille tulemusel nupp, mis asub c ja b nuppude embuses ei tööta. Ja ilgelt tüütu on otsida sõnu ja fraase, mis seda tähte mitte ei sisaldaks. Tõsi tekst on seetõttu oluliselt loomingulisem ning sõnakasutus mõjub ehk harjumatult ja uudselt. Pisut särtsu halli argisusse.
Aga ega mul polegi eriti aega kirjutada. Joonistan hoopis. Näiteks üritasin siin paar õhtut Unistajat paberile saada. No sellist paari aasta tagust Unistajat. No peaaegu et õnnestus. Kaugelt kiigates oli täitsa tema moodi kuigi ikka jäi kummitama see, et midagi on paigast ära. Aga kuna mul ei õnnestunud näppu peale panna, et mis siis täpselt ebaõige on, siis tuli leppida sellega. Aga eks ma ka tasapisi arenen.
Aga olgu, ma lähen joonistan edasi :)

Ma kaeban Tõrukese peale nüüd...

Oeh, need Tõrukese kulinaarsed katsetused hakkavad vaikselt oma sära kaotama. Või noh, maitseelamuste osas on kindlasti säravad edasi, aga kahjuks ei arenda ta koristamisoskusi kuidagi. Täna õnnestus tal pannile panna pihvid ja lutsukommid, valada need üle toositäie suhkru ja mingi kastmega (vesi? õli? piim?) ja sel hetkel kui ma ta tabasin oli ta roale lisamas just kohupiima... Võite kolm korda pakkuda, kes sellek õik ära koristama pidi.
Lisaks on ta selgeks saanud kõige klassikalisema jonnimise. Jonnimises on ta alati äärmiselt tugev olnud, aga nüüd viskab ta vajadusel ka poes pikali ja kriiskab nagu oleks siga aia vahele jäänud. Täna näiteks avaldas ta lasteaias arvamust ümber maja jalutamise osas ning viskus mudalompi siruli. No ikka nii, et polnud kohta kust kinni võtta ilma käsi määrimata. Mütsist kuni saabasteni oli täitsa mudane. Mul aga oli Täps ka veel süles. No ja mis ma siis tegema pean? Lapse mudasse vedelema jätma? Täpsi maha panema, et makarooniks löönud poiss mudast kätte saada? Ise mudamasendusse langema? Valisin viimase. Kõige vähem pesupesemist.

Muide, kui Tõruke teile tänaval vastu jalutab, siis vaevalt et te ta ära tunnete. Ma ei tunne isegi ära. Vaatan, et kes see võõras pätipoiss mul siin kriiskab. Nimelt ajasin ükspäev teda juukselõikusmasinaga taga ja nüüd on tal lehvivate kiharate asemel peaaegu esinduslik siilisoeng.

Aga Tõrukese kiituseks võib öelda, et täna hommikul sõi ta lasteaias esimest korda hommikusööki ja läks ilma vastuvaidlemata käsi pesema. Pudipõllest ta siiski keeldus. Pudipõlled on tittedele.

uus Jamie Oliver

Jah, mina võin nüüd kulbi nurka visata ja söögitegemisest loobuda, sest meie noorperemees on kulinaarsed katsetused enda hooleks võtnud. Ei tea, kas tahab tulevikus gurmeekokaks hakata või lihtsalt soovib saada paremat toitu kui minu valmistatud, aga juba mitmendat päeva leian ta kahtlasel vaikusehetkel köögist vaaritamas.
Näiteks eile praadis ta küüslauke võis. Vanamoodsama retseptivaramuga kokad oleks ehk küüslaugud enne ära koorinud, aga noh meie Jamie teab paremini

Seejärel üritas ta teha böff a la tartari süldiga. Taas uudne maitsekombinatsioon.

Hetkel on pannil särisemas* praetud sült fetajuustuga.
Mida järgmiseks? Tundub, et tema fantaasiale seab piire vaid külmkapi kehv varustatuse tase. Kohe kindlasti ei piira teda väljakujunenud traditsioonid maitsete sobivuse osas ning klassikalised kokkamise võtted.


*Särisemine on õnneks kirjanduslik liialdus, pliiti ta veel sisse ei lülita küpsetamise eesmärgil.