Tuurilt tagasi

Olime Mpsiga ümber Eesti majakatuuril. Sellest tingitult ka säärane määratu vaikus siin. Aga homsest olen jälle tööl. Ei saa öelda, et see mõte mulle meeldiks. Tegemist vajavate koledate tööde hulk on ulmeline. Seda ulmelisem on aga täna öösel nähtud unenägu. Nägin unes, et läksin tööle ja ootamatult avastasin, et minu töö oli tore, huvitav ja lausa meeldiv... Ulme ma räägin.

Aga meie puhkusetuur oli lahe. Alustasime Hiiumaaga, sellele järgnes Läänemaa, omakorda põhjarannik, siis Kirde-Eesti ja Peipsi, peale mida väisasime Tartud, seejärel kihutasime Tallinna ja selle ümbrusesse ja siis jälle Lääne-Eesti kaudu koju.

Meie väikese matka saagiks langes 21 majakat ja 6 pretendenti kauneima kirikukuke tiitlile. Miljon sääse- ja parmulaipa jäi meie rada tähistama. Äikest saime ja päikest saime. Õnneks mitte pistevormis. Erinevaid lõkkekohti ja kiirgrille testisime. Siit juhatus. Kui saate, siis ärge kasutage seda grilli, mille söed näevad välja nagu põdrapabulad. See lihtsalt ei tööta. Teiste grillidega õnnestus meil liha ikka pika aja jooksul enamvähem ära küpsetada, aga põdrapabulagrilli puhul tuli lõkketuli siiski appi võtta. Grillitesti võitis siiski restoranis pakutu.

Kuna meie matk oli kergelt majakalise suunitlusega, siis käisasime ka Suurupi tuletornipäeval oma teadmistega hiilgamas. Tuletornide äraarvamise testis saime Mpsiga mõlemad maksimaalse tulemuse ja võitsime peaauhinna - romantikapaketi. Kuna me enamuste majakate juures olime reaalselt käinud, siis oleks võinud me vabalt ka silmad kinni selle võistluse kinni panna. Tantsuplatsil saime ka hiilata. Hämmastav.

Selle pisukese automatkaga saigi meil nüüd kõik Mandri-Eesti majakad külastatud. Jäänud on veel mõned saartel pesitsevad tornikesed. Lihtne see polnud. Paslepa alumise tuletorni juurde jõudmiseks sai ikka kilomeetreid üle pea kõrguvas roos parmude eest põgenetud. Aga ära tõime.

Hmm, peab magama minema. Pildid tulevad juurde homme või ülehomme või noh, küll nad tulevad.