kolmapäev, juuli 28, 2010

Kui ma oleks tomat...

Kui ma oleks tomat, siis oleks ma plekiga tomat.
Teate ju ütlust - astus vasaku jalaga voodist välja. Mina üritasin hommikul paremaga astuda, aga lõin selle kõvasti vastu tooli ära. Nüüd kisub põlv kollakasroheliseks ja valutab. Ei tea, kas sellest jalast enam asja saab või tuleb maha võtta nii et ülejäänud elu pean vasakuga voodist välja astuma?

Kui ma oleks tomat, siis oleks mul ideaalsed töötingimused. Nimelt töötan ma juba mitmendat päeva kasvuhoones. Seoses remondiga on kõik minu aknad (ja mul on siin kabinet-saalis palju aknaid) kilega kinni kaetud nii et tekib tunne justnagu olekski kasvuhoones. Sellega kaasneb kahjuks ka paar negatiivset kõrvalmõju. Kuna aken on kinni teibitud, siis seda lahti teha ei saa ja grammigi õhku sisse ei tule. Nii et kui ma hakkan siia lollusi kirjutama, siis tuleb see ilmselt tugevast hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustusest. Teine negatiivne asi on see, et ma ei näe enam kui mõni minu lemmikinimestest aknast mööda läheb ja nii ei saa ma end nende eest laua alla ära peita. Muidu on aga elu lill. Või siis tomat.

3 kommentaari:

Sinitihane ütles ...

Eee, see suur et... Kui pikk see pulmakleit on? Katab põlved ära?

Vana hea ütluse "Pulmadeks paraneb ära!" tõepärasus hakkab juba väikest küsimärki saama.
:)
Ma koperdasin kunagi suve alguses pimeduses raudredeli otsa ja terve suvi oli põlve ja jalalaba vahelisel kondisel alal jurakas sinikas.

Unistaja ütles ...

Ehk on elu hoopis õitsev tomat?

Mul pole küll aknad kinni teibitud, aga õhku sealt ikkagi ei tule, ainult sooja ja lisaks sellele veab sigala sõnnikut põldudele, nii et mõistlikum on aknad kinni hoida.

maailmaparandaja ütles ...

ma arvan, et see sinikas paraneb ehk veel pulmadeks ära, aga edasi... siis läheb ilmselt raskemaks.

Ja unistaja. Sõnnik peaks ju ometi ainult hästi tomatite õitsemisele kaasa aitama!