Tahaksin tänada oma sõpru ja tuttavaid ja kõiki kes mind ära tundsid

Veetsin kaks päeva ihuüksinda maal. Täitsa mõnus oli vahelduseks olla nii et keegi ei seganud mind pidevalt, ei toginud, ei toksinud, ei ajanud minu pabereid segamini, ei näpistanud, ei üritanud mind midagi muud tegema sundida, ega lihtsalt häirinud oma kohalaolekuga. Natuke üksildane, kohati pisut kõhe - te ikka teate, et tühi maja teeb igasuguseid veidraid hääli. Aga üldiselt kohutavalt mõnus. Mulle meeldib maal. Nii uskumatu kui see ka pole, mul pole seal igav. Eriti kuna mul oli kaasaas isa läpakas ja ma otsustasin seda aega kasutada ära akadeemiliselt asjalik olemise peale. Olin seda nii kaua planeerinud, südametunnistus oli mind juba täiesti piinapinki aheldanud. Ja nii uskumatuna kui see ei kõla - hakkasin artiklit kirjtuama.Ja uskuge või mitte, täpselt nii oligi. Istusin mina arvuti taha, mõtlesin, et millest küll alustada. Kusagilt ei osanud nagu. Ja siisk irjutasin tänuavaldused ära. :D Vähemalt üks osa artiklist on nüüd valmis. Ülejäänud peaks olema käkitegu ju.

P.S Kirjutasin kaks lehekülge ka surematu romaani teisest osast. Oo, ma olen kirjanduslikult viljakas
Koomusk pärit siit: PHD