kolmapäev, juuni 27, 2007

Haamri ja saega puhtama tuleviku poole

Täna tegin siis esimese sammu selle suve lubaduse täitmise suunas. Nimelt otsustasin ma meie Sutu prügimajanduses natuke korda luua. Mina kui selle valdkonna "spetsialist" ei saa ju ometi lubada karjuvat kaost ja korralagedust omas kodus. Igastahes klopsisin ma endisest rõdust ning vanast saunast koku imekauni kompostikasti. Oi ma olen tubli! Ja osav sealjuures! Ainult ühe korra lõin haamriga sõrme pihta. Aga käsi väsis küll hirmsasti ära. See haamer oli nimelt raske (ja saag nüri jne). Proovisin siis vasaku käega, aga kuna ma olen lootusetult paremakäeline, siis läks selle meetodiga naela pihta ainult iga kolmas löök ja mina leidsin selle kohutavalt ebaefektiivne olevat. Ma leidsin, et haamritootjad ei mõtle üldse haamerdavatele naistele. Oleks vaja sellist ilusat ja kerget haamrikest. Võibolla roosat. Aga valmis sain kõigest hoolimata! Nüüd saan kompostimiskatseid kodustes tingimustes teha :D

4 kommentaari:

Unistaja ütles ...

Hmm... mulle hakkab tunduma, et kompostikasti meisterdamine on midagi, mida üks korralik keskkonnatehnoloog vähemalt kord elus tegema peaks... :P

Anonüümne ütles ...

Pilleke-lilleke... akutrell!!!! :D kõik näpud jäävad terveks ja muskleid pole üldse vaja, vaid nupule vajutamise rõõm ja tsutsti... see värgendus hoiab isegi kruvi enda küljes tänu magnetväljale, ei mingit murus sobramist.
Ja üldiselt need kes töötavad jäätmealal või on kohe-kohe sinna suundumas on kompostikast küll üks esmane "must-be". Teistel kohustuslikult vabatahtlik ;)

themarten ütles ...

Haamritootjad mõtlesid küll sellise haamri välja, millega sõrme pihta raske lüüa on. Lähtuvalt lookikast tegid nad haamrit laiemaks. Samas muutus haamer liiga raskeks, niisiis tuli seda teha ka palju õhemaks.
Tänapäeval kasutatakse neid toidu valmistamiseks. ;)

Anonüümne ütles ...

kompostihunnik aianurgas peaks ju ka asjad ära ajama... ilma akutrelli ja kruvide tootmise peale kuluva fossiilsete kütuste põletamiseta :p :p :p