Nii, olen kodus tagasi. See matk on siis selleks korraks läbi. Kuidagi harjumatu on. Täna bussiga linna poole sõites ei uskunud ma kuidagi, et lähen linna, et minu ümber polegi enam rohelus, päike, vihm, kurjad mustad linnud ja muu säärane. Siin Tartus on kõik kuidagi hall ja värvivaene. Kuidagi nii ebaloomulik. Aga peale nelja aastat (matkaliste aja järgi) looduse rüppes olemist polegi see ehk nii üllatav. Kardan, et harjun selle hallusega taas ära. Ma ei taha seda. loodan, et see roheline rõõm jääb minusse veel pikaks ajaks.
Ärge kartke, olles nüüd kodus, ei hakka ma teile mitte oma matka ümber jutustama. Need värvid, lõhnad, valgus, see kõik - ma niikuinii ei suudaks seda edasi anda kogu selles ilus ja tõelisuses. Ma parem ei üritagi. Aga kui kedagi huvitab, siis alates omsest saab minu pool tasuta reisimuljeid koos pildimaterjaliga.
Aga ühte asja tuleb siiski mainida. ma poleks iial uskunud, et ma hakkan kammist puudust tundma.
Praegu olen ma äärmiselt hõivatud fännikirjadele vastamisega. Minu pildid (needsamad, mis viimati ära kaotati) on taas netis üleval ja taas olen ühe unistuse võrra vaesem :D see aga tähendab palju kiidulaulu, mille eest tuleb tänada. Aga vahel on mõni asjalik kriitka ka kiidulaulu vahel. neid hindan ma üle kõige. Ikkagi edasiviiv.
Ja sooda on tagasi!!!!
Pille Metsast (et mitte öelda Ahv Kongost)
P.S tänan oma sideoperaatoreid Jaanikat ja Marist, tänu kellele mul õnnestus veidike segadust inimestesse puistata :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar