Minu sünnipäev ja hooaja avapiknik - osavõtjad: Pille the Sünnipäevalaps, Liina the Sportlane, Vivian the Kärbsetapja ning Mps the Mps (ülejäänud plokkisid ühel või teisel põhjusel - ma jätan meelde ja võtan isiklikult). Piknikuplats: lauluväljak Rida 65 kohad 4-6, rida 64 kohad 2-7, rida 63 kohad 4-6. Märksõnad: Laa liilu laalu laalu liilu laalu liilu; Timtiritiri timtim timtimtim ning Ramtai, ramtai, radiridi ridi, ramtai ridi rallallaa (ja ärge unustage, et rallallaas pole ühtegi pehmet l-tähte).
Tort - vajab eraldi äramärkimist. Kui te juhtusite pühapäeval nägema Tartu linna peal ühte tordiga inimest, siis ütlemata suure tõenäosusega olin see mina. Mulle lihtsalt meeldib tordiga ringi jalutada ja talle uusi ja huvitavaid kohti tutvustada enne kui ta oma õnnetu lõpu leiab. Ma mõtlen, et kui ma oleks ühe Ihaste tiiru ka sellega teinud, siis oleks küll Tordil Tartust imehea ülevaade tekkinud. Ahjaa, et mitte kahtlust äratada, siis kandisn maskeeringu mõttes kaasas ka kolme lõtva tulpi (nukrat naeratust pole ehk vaja eraldi välja tuuagi).
Sin city - Koos on ikka lõbusam vilmi vaadata - nii mõnigi asi paistab nii hoopis teise nurga alt. Selles vilmis olid meie suurteks lemmikuteks plaaster-mees ja Saaremaa tuuliku ühekäeline akordionist, kes baaris aegajalt ikka üles astus.
Vihm - öösel Liina juurest koju tulles hakkas ootamatult vihma sadama (just nii nagu eelmainitud vilmis) ja kuna tüdrikud olevat tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust, siis koju jõudes olin paras taigen valmis. Mis sellisega küll teha?
Ambaarst - ära käisin. Kohe kergem hakkas. Eriti kerge hakkas rahakotil. Hambaarst naeratas kuratlikult, pistis minu raha tasku ja ütles paljutähenduslikult: "Me kohtume veel..." Nojah, seda oli kartagi. Nüüd on teada, kuhu mu viimase töövihiku eest saadud raha läheb. Topin sellega kinni iga viimse kui hambaaugu.Üks imelik tähelepanek. Mina, suure suuga (naeratus ikkagi vastavalt mõõtmistulemustele 85 mm) nagu ma olen ei suuda suud nii lahti teha kui nad tahaks. Kuidas siis normaalse naeruulatusega inimesed küll hambaarsti juures käia saavad? Järgmiseks esmaspäevaks plaanin endale igatahes klapplõuad muretseda.
Jääaeg - tulin nägin vaatasin. Täitsa nunnu.
vene keel - Minna või mitte minna, selline on tavaline küsimus venekeelehommikuil. Aga mõnel hommikul tundub padi palju pehmem kui подушка, tekk palju soojem kui одеяло ja kaisuloomad palju armsamad kui обнятьелные животное (sry, aga tõesti ei tea, mis on kaisuloom vene keeles) ja minna või mitte minna küsimus seisneb pigem selles, et kas üritada end petta selle dilemma fabritseerimisega (eelnevat eitavat vastust juba teades) või õndsa und edasi põõnata.
Hilinemine - Toimus ajalooline sündmus - umbes esimest korda elus jäin ma loengusse hiljaks. Hilinesin kogunisti 3 minutit (tavaliselt kui ma nii palju juba hilinenud olen, ma enam loengusse ei lähe :D)
Vellavere matkarada - Merike helistas, et tal on vaja minna metsa ja natuke karjuda. Mis ma selle peale ikka kostsin - ah, mine metsa. A kuna endal oli ka tahtmine natuke karjuda, siis läksin igaks juhuks kaasa. Ei tore oli. Sai juba sügisel külastatud kohad taas üle vaadatud.
Rebased - need tuleb eraldi välja tuua, kuna neid kohtas Vellaveres ikka küll ja rohkem. Ilmselt käisid end näitamas. Ma pole kindel mis põhjusel täpselt, aga kaalumisel on kaks varianti: A) nad on vaimustunud minu töövihikust ja tahavad, et ma neid sinna sisse joonistaks (peategelaste Riksi ja Reeda asemele) B) nad suhtuvad minu joonistustesse suure põlgusega ja tahavad näidata mulle, milline üks tõeline rebane välja näeb.
Kairi lahkumispidu - Lumeusside igaaastane migratsioon toimub ikka kevadeti. See konkreetne isend aga kavatseb põhjalikumalt ära migreeruda ja selle tähistamiseks korraldas ta pikniku, mis oli täidetud pisarate ja härdate lahkumiskõnedega.
Pudelipost - tuleb tuua eraldi välja Kairi lahkumispeost. Igaüks
meist mattis maha oma kõige väärtuslikuma aarde ja joonistas aardekaardi (kaardil olevad ebatäpsused on tingitud kohutavast pakasest, mistõttu sõrmed olid kanged kui juurikad ja pliiats ei püsinud ästi käes). Kaardid keerati rulli ja pandi pudelisse (vein kallati enne maha, muidu oleks kaardid märjaks saanud), kork peale ja hopp, emajõkke. Ma armastan pudeliposti, see töötab kindlasti paremini kui Eesti post.Ja ongi kõik. Lühidalt.
