Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Tuhat pilti aga...

Võtsin eile ette piltide tellimise raske töö. Mina olen nimelt paberfotode usku. Olin juba vanasti. Aga tänapäeval, mil kõigil on nutitelefonid taskus, mille puhul rääkimine on vaid kõrvalfunktsioon ja kaamerad teevad imelisi pilte, on see lausa vältimatu vajadus. Lihtsa fotografeerimise kättesaadavus on kaasa toonud meeletu pildiuputuse. Kujutad sa ette, et oleksid filmilindi ajastul teinud ühest stseenist 20 kaadrit? Või teinud selfi, et näha, kas soeng on korras? Selles pildimüras lähevad aga väärtuslikud hetked lihtsalt kaduma, sest kes see viitsib neid miljoneid pilte läbi lapata. Seega võtan ma iga natukese aja tagant kätte ja tellin olulisemad pildid paberile, kirjutan juurde kuupäevad ja mis pildil toimub. Hiljem hea lapata.

Vot ja nüüd avastasin, et mul on kahe aasta pildid sorteerimata ja tellimata. Kas te ka teate kui palju jõuab üks keskmine inimene 2 aasta jooksul pilte teha? Mustmiljon. Ei, punane miljon!

Hakkasin eile sorteerima ja terve õhtu imetlesin pilte ja valisin kümnete mikrokraadi võrra erinevate nunnude lapsepiltide vahelt siis seda kõige nunnumat. ühe kolmandiku sain tehtud. Kaks kolmandikku ootab ees. Ja kui tellimisväärsed pildid on välja valitud, siis tuleb need ära tellida ja albumisse panna. Sellest aga kuulete juba uuel aastal.

Muide. Tõruke valmistas eile juba õnneloosid järgmiseks aastaks. Pange vaim valmis. Mul ei lubatud veel vaadata, aga homme peaks millalgi traditsiooniline ennustus ka siia tulema.

Seniks lugege aga siit eelmiste aastate lubadusi ja meenutage, kas läksid täide või mitte!