Täna sain üle pika aja värske õhu kätte. Küll oli hea hingata ja ruumi tiibu sirutada. Oleks ehk lendugi tõusnud, aga kummagi tiiva otsas siputas üks väike varesepoeg. Pisema auks istutasime täna õunapuu. Mina, tõsi küll, toetasin aktsiooni peamiselt moraalselt, kuid Tõruke tegi ikka käed mullaseks. Ja riided. Ja näo.
Tõrukese enda õunapuu kandis möödunud aastal juba vilju. Ehk on Anni oma ka tubli ja saame paari aasta pärast ka tema õunu maitsta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar