Täna aasta tagasi kohtusin oma pojakesega. See on olnud üks võimas aasta. Nii palju rõõmu ja sekka pisut muresid ka. Ohtralt magamata öid, aga kordades enam rõõmustamist selle üle kui laps lõpuks magama jääb. Ja nii palju kordi õhkamist, et küll ta ikka on mul armas (ja natuke ka oigamist, et kuidas küll ühe nii väikese inimese sisse nii palju jonni mahub). Ühesõnaga emotsioonidele on volüümi juurde keeratud ja elu on olulisemalt rikkamaks muutunud.
Palju õnne mu kallis Tõruke!
Ajaloo huvides:
Poiss on 10,2 kilo ja 77 cm.
Hambaid on 5.
Ei kõnni ega seisa iseseisvalt, aga see-eest ronib nagu noor ahv ja tugede najal liigub kiirelt kui tuul.
Sõnadeks on emme ja mämm-mämm. Enamasti läheb üks teiseks üle, sest noh, eks see ole suht üks ja sama.
Ja sünnipäevatordid lihtsalt edvistamise mõttes:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar