Tuviteraapia

Käisin eile õhtul ilusa ilma puhul jalutamas ja sattusin endalegi ootamatult Hansu ja Gretekese radadele. Nimelt oli keegi küpsisetükikesi tee serva puistanud... Huvitav, et nad ka ei õpi, need tänapäeva Hansud ja Greted. Linnukesed tulevad ja söövad küpsised ära ja siis nad ei saagi koju tagasi.
Mina jõudsin küll koju tagasi. Mul polnud selleks küpsiseid ega leivapuru vajagi. Ma olen nagu tuvi, leian kodutee tähtede ja maa magnetvälja järgi (või millele iganes see nende sisseehitatud gps reageeribki). Küpsise söön ära. Just nagu tuvidki.