Nii, üks nädalavahetus hakkab jälle oma lõpu poole tüürima. Mis tea arvate, kas ma tahan homme tööle minna. Kui vatasite jah, siis proovige üks kord veel arvata.
Nädalavahetusel polnud vigagi. Reede õhul sai saunas ja sulistamas käidud. Mõnus oli. Ülejäänud nädalavahetuse ma kas hulkusin mere ääres, kõmpisin metsas või lugesin raamatut. Metsas nägin selle kevade esimest sinilille õitsemas. Mere ääres olid suuuuuured jäämäed, aga jää oli pisut liiga pehme. Sain oma jala igastahes ära pestud. Ja raamat sai häbematalt kiiresti läbi. Nüüd tasub vaid loota, et see, kelle käes on teine osa, loeb selle kiiresti läbi ja toob raamatukokku kiiresti tagasi. Ja siis tuleb raamatukogutädi, kes on mu naaber ja ütleb, et näe, siin on sulle raamat, neela see ka kiiresti alla.
Mõtlesin täna veidi sellele lugemisele. Mulle meeldib lugeda. Ja kuigi ma ei loe ülemäära kiiresti, siis loen ma ikkagi suhteliselt palju. Ei tea, kuidas mõnel inimesel tekib selline lugemisharjumus ja mõnel mitte.
PIldil on näha Polaaruurija Mpsi tegevuses.
Mulle meeldib ka lugeda ja selline "pisik" on minus juba lapsest saati. Õppisin lugema viieselt "Miki-Hiire" abil (mu vennal oli neist virnade viisi kollektsioone) ja praegugi, kui mul tegelikult otsest vajadust ju lugeda pole, meeldib mulle ikka neid kas endale raamatupoest koju osta või raamatukogus laenamas käia. Tahaks öelda, et there just is something about reading, aga ilmselt on mul lihtsalt hea kujutlusvõime, et iga raamat eluliselt hea tundub.
VastaKustutama leidsin laupäeval aiast õitsevad maasikad. sünnipäevaks saab maasikaid :)
VastaKustutaMmmm, maasikad...
VastaKustutaMa juba kujutasin ükspäev ette, kuida ma lähen turule ja ostan endale kastitäie maasikaid ja söön need ära :)