Sulablogi

Ma olen kirjutamises alla käinud. Vanasti pidasin päevikut ja kirjutasin kolm korda päevas blogi ka. Nüüd kirjutan blogi kord nädalas ja oma päevikusse pole ma peaaegu terve aasta kriipsugi kirjutanud. Ometigi on toimunud väga palju kirjutamisväärset. Tõsi on see, et ma isegi ei teadnud kus mu päevik asub ja alles nädalavahetuse suurkoristamise käigus leidsin selle raamaturiiulilt mingite paberite vahelt üles.
Kui asi samas stiilis edasi läheb, siis varsti unustan kirjutamise täiesti ära... Blogi kuivab kokku ja sulab veeks nagu see lumehunnik seal õues.

Aga muide, rääkides kevadest, ma nägin täna selle aasta esimest liblikat. Ilus suur kirju liblikas istus meil lasteaia seinal päikeselaigus ja liigutas laisalt tiibu. Järelikult tuleb laisk, aga kirju suvi.