esmaspäev, aprill 19, 2010

Harilik kilpkonn. Rehasündroomiga

Tegin jälle väikese 12 kilomeetrise tiiru avastamaks ida-Saaremaad. Nüüd olen läbi kui Läti raha. Kohe lähen rooman vannituppa ja pesen hambad ära ning vajun magama. Loodetavasti mitte vanni. See on küll kaunis ja valge, aga ma kahtlustan, et pisut kõva ja mitte just ülemäära ergonoomilise kujuga. Hommikul äragates tuleks mind vannist välja kangutada või siis lihtsama vastupanu teed minnes koos vanniga ümber keerata, nii et minust saaks kilpkonn.
Vaimustav väljavaade.

Kuigi uni näikse olevat minu viimase aja harvade sissekannete põhiteema, siis tahtsin kirjutada hoopis sellest, et riisumis-, röövimis- ja põletushooaeg on alanud. Terve nädalavahetuse riisusin nagu segane. Nüüd on käed kanged ja ükski rehavarre kujuline asi peos ei seisa. Peos on hoopis villid.

Kommentaare ei ole: