laupäev, aprill 10, 2010

Pudelikorilane

Näete, millised imelised seened täna metsas kiviaia peal kasvasid. Nagu tükike sügist! Ülejäänud oli küll kevad mis kevad. Linnud lõõritasid, liblikad lendasid, saag undas. Mina näksasin oksakääridega sarapuuvõsusid. Need on ju hullemad kui 3 pealised lohed. Lõikad ühe maha - kasvab kolm asemele ja igaüks kutsub veel sõbrad ja ämma ka kaasa.
Mere ääres hulkusime ka. Nagu juba kombeks on saanud, võtsime prügi jaoks ka kilekoti kaasa. Ikka leiab mingit prahti, mida meri on toonud ja lihtsalt vedelema ei luba see veidike rohekas hing prahti jätta. Nii on praeguseks mere äärest päris suur koorem prügi koju tassitud. Valdavalt mingi kilepraht, aga ka purgid, pudelid. Täna leidsime mere äärest nii palju prahti, et kilekotist jäi selgelt väheks. Kujutage ette. 13 Ekstra viina pudelit (plus kolm muud pudelit). Ja seda kõigest 1,5 km rannalõigult!
Ja mis kõikse suurem häbematus, üheski pudelis polnud kirja! Isegi väikest teadet selle kohta, et ollakse hädas üksikul saarel ja palutakse abi. Mitte kui midagist. Häbematus.

Aga kuidas ikkagi saab nii palju pudeleid randa? Need olid selgelt ühest kohast pärit. Mitmele viinapudelile oli peale kirjutatud "tikri", ühele "pirni". Kas on võimalik, et peres, kus viitsitakse ise tikrimahla teha, elavad nii hoolimatud inimesed, et reostavad niimoodi merd? Või on tõesti üleujutus kellegi taaralao tühjaks teinud? Vot ei tea.

Kommentaare ei ole: