neljapäev, juuli 14, 2005

tulevase miljuneeri Viimane tööpäev

Hüvasti tinksuvad plinkivad vilkuvad lambid. Vähem kui tunni aja pärast keeran poe ukse lukku ja enam oma nägu siia ei näita. Minu panus oma esimese pensipäeva peo eelarvesse on tehtud ja selleks korraks on kõik. Olen metsik, olen vaba, olen prii!

Sellel suvel on mind ootamas veel:
* 1 suguvõsakokkutulek (tõotab tulla verine üritus)
* 1 igaaastane Lõuna-Eesti retk (kõrvalpõikega peipsi rannikule)
* 1 pulm (lapsepõlvesõbranna läheb mehele)
* 1 jalgrattamatk (heleroheline)
* 1 maalilaager (juba 10. omasugune. Mina moodustan 33% korralduskomiteest)
* 12564 konna (ootavad portreteerimist)

Aga ülejäänud aeg on vaba. Oskab keegi äkki anda nõu mida sellega peale hakata? Mul on Gotfried, kes tahaks hirmsasti maailma näha. Peaks ta kuhugi viima. Aga kuhu? ja äkki soovib keegi minuga liituda. Minu ema ei vaata üksi matkamisele just eriti hea pilguga. Või leiab keegi, et ma võiks oma aega millegi muuga sisustada? Sellisel juhul aidake mind ja öelge mulle ka. Muidu on see teie süü, kui ma ülejäänud suve Solitaire´i mängides mööda saadan.

Olen siin kolm päeva koduloo uurimisega tegelenud (suguvõsakokkutuleku jaoks joonistasin hiiglaslikku sugupuud ja uurisin veidi tausta ka). Sugupuu ulatub mul 1660 aastani ja tagasigi (siis tulevad need kurikuulsad jahikoerad, kelle vastu legendi kohaselt minu esivanemad vahetati). Et te teaksite, siis ühte otsa pidi ulatuvad mu juured hiiumaale, teist pidi saaremaale ja ülejäänud juurikad on kõik lõuna-eesti rammusas mullas kasvanud. Muide, mul elab Ameerikas miljonärist sugulane, kellel lapsi ega kedagist pole, nii et kui ükspäev kiri tuuakse kohale, kus notar teatab, et mu sugulane lõpetanud on maise tee, siis mõtlemist ei ole pikka, kas läände suunduda või hoopis itta I´ll buy a ship and sail around the world...

6 kommentaari:

  1. Kas sa selle Lõuna-Eesti retke ajal oma nägu Tartusse ka näitad? Igal juhul võiks...
    Matkama tuleks hea meelega sinuga, aga kui sa seda just lühikese nädalavahetuse matkana ei tee, siis pean kahjuks kõrvale jääma.
    Üks soovitus on sulle suveks. Juhul kui väljas sajab või on liiga palav, et oma nina õue pista või mingil muul põhjusel pead toas olema, siis võid sa ju oma surematuid romaane edasi kirjutada :)

    VastaKustuta
  2. Ja mulle vöid ka alati kålla tulla-elukoht ja söök jätkuvalt enampakkumisel. Gotfriedi ja köigi teiste kohta (pisimutukad ja teised olendid, kes peaksid tahtma kaasa tulla)kehtib sama.

    VastaKustuta
  3. See kirjutamine on selline uvitav tegevus küll, millega aega sisustada. Samaästi võiks lakks sülitada. See oleks isegi tulemusrikkam, sest täpsest sülitamisoskusest on elus rohkem kasu, kui lauasahtlisse kirjutatud romaanist

    Aga tartu tulen ikka :D

    VastaKustuta
  4. Aga ära siis kirjuta ainult lauasahtlisse. Mulle võiks igal juhul lugeda anda (kui sa laiema avalikkuse ette seda tuua ei taha).

    VastaKustuta
  5. Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    VastaKustuta
  6. oeh, unistaja, oled sina ikka alles järjepidev. Muide, ma ei kirjuta aint lauasahtlisse, kirjutan voodi alla ka (sest seal mu kõngev romaan praegu tolmu kogub. See on nii öelda lammaste lugemise eest, kui on vaja magama jääda, siis võtan voodi alt unejutu ja peale paart rida juba norskangi nii et maja väriseb...)
    Aga mis puutub laiemasse avalikkusesse ja sinu konkreetsesse persooni, siis anna andeks, aga kahe (uneeelne pille läheb ühena kirja) lugeja pärast ma vist ikka ei viitsi kirjutada. Isegi kui need kaks ootaks iga lehekülge kui laps kes ootab pidusid või pühi. Laiema avalikkuse ette ei tahaks ma seda aga juba seetõttu tuua, et see on saast.
    Teema, millel võin terve igaviku vaielda.

    VastaKustuta