Palju õnne kallis Kätlin!

Leitud kurjad mõtted.

Mulle ei meeldi kui ma selline olen. Ma vihkan neid mõtteid, mis täiesti tahtmatult mu pähe ronivad. Vaatan peeglisse ja mõtlen, et mina ju pole selline. Need ei ole minu mõtted. Väiklased, vastikud, kadetsevad, õelutsevad mõtted. Ma ei taha neid. Aga kusagilt nad ikka tulevad. Ja nad on sellised 1000 väikese hamba ja miljoni iminapaga - imevad end aju külge ja lahti ei lase. Muudkui närivad ja järavad. Õõnestavad. Võeh

Nii et keegi, kes sa avastad, et sinu kurjad mõtted on kaduma läinud. Tule ja vii nad minu juurest ära. Nad ei ole siin teretulnud.

Pilt

Palju õnne sünnipäevaks Kallis Kairi

kaks sasipead :D

Iginäljane murdja

Õde: "Lähme nüüd koju!"
Murdjalapsuke: "Ei taha!"
Õde: "Mis sa siis tahad?"
Murdjalapsuke: "Süüa!"

Kusjuures nii vastab ta alati. Nagu hoitaks teist näljas või midagist. Ja kuna ta on selline kribu, siis petaks ära küll.

Suurtest pidustustest

Selle aasta suurim pidu ja bakhanaal on nüüdseks läbi. Hunnik sünnipäevalapsi on vanaks tunnistatud ja äsjasaavutatud kõrge vanus ohtra rummi toel unustusse saadetud.
Aga no tõesti. Süüa sai hästi, juua sai hästi, seltskond oli priima, naerda sai nii et naba kõver. Mida veel ühelt peolt tahta?
Ainus pahupool oli see, et mul õnnestus oma käsi ära kõrvetada. Lihtsalt nii kuuma massaažiteenust pakuti! Kipitab teine pisut ja ei näe ehk kõige esteetilisem välja. Aga see on tühiasi.
Ja need intrigeerivalt filossoofilised arutelud eluliselt olulistel teemadel - mis erinevus on pandaval, ahvatleval ja ihaldusväärsel ning neist on kõige väärtuslikum tiitel. Näppimine oli küll lubatud, kuid hindajad olid nii professionaalsed, et ei pidanud seda vajalikuks ning silmad kinni suutsid määratleda, kes on kes.

Hommikune keskustelu tolmlemise, isetolmlemise, risttolmlemise ja õietolmuallergia suhtes olid aga amüsantsed ning harivad nii lingvistilises kui botaanilises mõttes.

Mullu mina muidu Karjas käisin...

Reede hommikul läksin ma tööle kummikutega. Ilmateade lubas laupäevaks jahti nimelt. Seekord jätsin imekaunid helesinised kummikud koju, ma ilmselt aimasin, et seekord on moejärgijaid juba rohkem ja kummikuid tuleb igas koloriidis ja ega ma enam silma paistaks. Rõhusin siis seekord praktilisusele. See oli väärt otsus.

Läksin juba reedel Karja ära, sest seal lubati lahkelt sauna ja seltskonda. Tükeldasin Mpsi eest kartuleid (näete, mida kõike armastuse nimel nõustutakse tegema), tegin kassile pai ja soojendasin saunas varbaid. Mmmmõnus. Seltskond saabus ka vastu ööd.

Mattis oli ilmataadile kõvasti maksnud, et laupäevaks selline ilm saada! Ma olin juba ära unustanud, et mis asi see päike on. See ilm oli kusagilt muljalt pärit. No kui kuu aega järjest on olnud hall ja sombune ja pime ja märg ja kuu aega pärast jälle on vihmane, tuuline, hall ja sombune ning 1 päev vahepeal on päikeseline kuiv ja ilus, siis tekib kahtlus, et see üks päev on kusagilt välja lõigatud ja vägivaldselt vahele kleebitud. Tähh Mattis the Ilmamoondaja.

Jaht ise oli täitsa lahe. Ma ütleks, et lausa mõnus. Teinekordki teate! Seekord nägin isegi loomi ja päris lähedalt. 4 hirve põgenesid kabuhirmus. Mina hõikasin, et tulge siia, põgenege minu ja Triinu vahelt! Kahel oli veel nii palju mõistust peas, et võtsid mind kuulda. Nii lähedalt lippasid läbi, et peaaegu riivasid mind ja nende liikumisest tekitet tuulehoog viis mult mütsi peast!

Nii et kui te juhtute metsas nägema mõnd hirve, kellel on punane müts peas, siis teadke, et see on minu müts! Võite talle edasi öelda, et ta mütsi mulle tagastaks. Mul nimelt kõrvad külmetavad ilma.

Suurtest pidustustest, mis aga eile õhtul aset leidsid, võite lugeda juba järgmises postistuses

Palju õnne kallis Mps!

Sa ju tead!