pühapäev, november 25, 2007

Mullu mina muidu Karjas käisin...

Reede hommikul läksin ma tööle kummikutega. Ilmateade lubas laupäevaks jahti nimelt. Seekord jätsin imekaunid helesinised kummikud koju, ma ilmselt aimasin, et seekord on moejärgijaid juba rohkem ja kummikuid tuleb igas koloriidis ja ega ma enam silma paistaks. Rõhusin siis seekord praktilisusele. See oli väärt otsus.
Läksin juba reedel Karja ära, sest seal lubati lahkelt sauna ja seltskonda. Tükeldasin Mpsi eest kartuleid (näete, mida kõike armastuse nimel nõustutakse tegema), tegin kassile pai ja soojendasin saunas varbaid. Mmmmõnus. Seltskond saabus ka vastu ööd.
Mattis oli ilmataadile kõvasti maksnud, et laupäevaks selline ilm saada! Ma olin juba ära unustanud, et mis asi see päike on. See ilm oli kusagilt muljalt pärit. No kui kuu aega järjest on olnud hall ja sombune ja pime ja märg ja kuu aega pärast jälle on vihmane, tuuline, hall ja sombune ning 1 päev vahepeal on päikeseline kuiv ja ilus, siis tekib kahtlus, et see üks päev on kusagilt välja lõigatud ja vägivaldselt vahele kleebitud. Tähh Mattis the Ilmamoondaja.
Jaht ise oli täitsa lahe. Ma ütleks, et lausa mõnus. Teinekordki teate! Seekord nägin isegi loomi ja päris lähedalt. 4 hirve põgenesid kabuhirmus. Mina hõikasin, et tulge siia, põgenege minu ja Triinu vahelt! Kahel oli veel nii palju mõistust peas, et võtsid mind kuulda. Nii lähedalt lippasid läbi, et peaaegu riivasid mind ja nende liikumisest tekitet tuulehoog viis mult mütsi peast!

Nii et kui te juhtute metsas nägema mõnd hirve, kellel on punane müts peas, siis teadke, et see on minu müts! Võite talle edasi öelda, et ta mütsi mulle tagastaks. Mul nimelt kõrvad külmetavad ilma.

Suurtest pidustustest, mis aga eile õhtul aset leidsid, võite lugeda juba järgmises postistuses

Kommentaare ei ole: