Veel uudiseid Tartust

Laupäeval toimusid Taaralinnas suured pidustused. Rahvast oli kokku voorinud igast Eestimaa otsast, et pidu võiks alata. Võiski. Ja mis kõige parem - hakkaski

Naistepäeval vaatasime meie, naised, teistele ülevalt alla. Ülevalt jah, sest Mehed olid lati seekord päris kõrgele tõstnud. Kolmeteistkümnendamale korrusele täpsemalt. Aitähh, järgmisel aastal koguneme siis surfivarustusega Sidney vana kaubamaja ees bussipeatuses ja ülejärgmisel aastal saadetakse meid kõiki kuu peale...

Aga aitäh Meestele.

(muide uurige pilti veidike lähemalt. Seal 13. korrusel peaks olema näha napis riietuses lehvitavaid tibisid... Ja kui ei näe, siis on see tingitet peegelakendest, me andsime endist parima)

Unistaja jõudis kah lõpuks intelligentsesse ikka. Sel puhul olid kõik endale peeneimad hilbud selga ajanud. Vastavalt välimusele käituti ka kui tõelised daamid ja härrasmehed. Klassikalise näite kohaselt kannab küll tõeline džentelmen hätta sattunud neidise kätel üle vee, mitte vette, aga selle väikese eksituse anname ehk andeks.

Ja rohkem uudiseid Tartust polegi. Kihutasime täna siuhvilks Saaremaale tagasi nii et kets vilises. Eks see saar ole oma meediastaarist ju kindlasti puudust tundnud. Kohalikke uudiseid võite aga lugeda juba Oma Saarest nt

Raske päev...

Täna käisin siis üle pika aja oma juhendajaga vestlemas teemal "The MUDA". Minu artiklit oli retsenseerinud minu kõige suurem lemmik sellest laborist üleüldse. Neli lehekülge oli ta arvustust kirjutanud, mille lühikokkuvõte kõlaks nii:

See ei kõlba kusagile!!! Pange see põlema!! Hävitage ära!!!! Kaevake maa sisse!!!! Uputage ära!!!

Sul pole iial lootust lõpteada ja seda artiklit ei võta isegi siis ükski ajakiri vastu kui sa selle ka 100 koda täiesti ümber teed. Sest sina vilets ussike oled määratud igavesti põrmus vingerdama ja iial ei kasvata sa endale tiibu, et koos meie, üllaste, imetlusväärseta, ilmeksimatute geeniustega, teadusajakirjanduse kaunil maastikul ringi lennelda...

Kuigi kui aus olla, siis rääkis ta üpriski palju asjalikku ja õpetlikku juttu ka. Aga selleks ajaks olin ma nii väsinud ja jõuetu, et enam ei jaksanud kuulatagi.

Pärast ulkusin mööda Tartu linna. Seebipanga tüübid jagasid rohelisi roose. Ma käisin vähemalt 8 kui mitte enam korda neist mööda ja no ei antud mulle lillekest. Ma olen pettunud ja muserdatud.

Ära pahanda ema, lähen joon ennast täis, palun laena veel sada, eks hiljem siis näis.....

dai dai dai da di da di dai dai dai ti di ta di taiii..

Uued tuuled autoostuplaanides

Võeh, ma ei taha nüüd mingi kolm nädalat autot isegi mitte kaugelt näha, rääkimata selle rooli istumisest. Võdin võdin. Aga kole oli sellise rõlge ilmaga tundamtutel teedel sõita, eriti kui arvestada, et kõik liiklusmärgid olid lumme tuisanud ja iga jumalama auto kastis su üle miskise lögaga kui õnnistava kullavihmaga.

Ausõna, ma jõudsin selle aja jooksul, mil ma üritasin teel püsida mõelda tõsiselt oma autoostu plaanide üle. Välja mõtlesin. Ostan sellise:

Nüüd jääb veel küsimus: Kas sinine või punane?

Ma täna teile ei kirjuta.

Joonistan hoopis.

Ah et miks just konn? Sest mina enam muud joonistada ei oskagi.

Pühendan selle konna Murdjalapsukesele, kes arvab, et ainus, mis siin maailmas üldse joonistamist väärib on konn.

Aidake valida!

Kallid blogilugejad, taas on teil võimalus sirutada mulle oma abistav käsi ja aidata mul otsustada millist autot osta. Jaa, lugesite õigesti, ma kavatsen hakata neljarattaliseks. Aga oma otsustusvõimetuse juures ei suuda ma kuidagi otsustada, kas valida punast või sinist.

Kui see pisiasi saaks otsustatud, siis edasi peaks ju lihtne olema. kui palju neid punaseid/siniseid vähemalt 4 ukselisi õhust ja armastusest sõitvaid ökonoomseid, taskukohase hinnaga ja ilusaid autosid ikka on. No pole ju palju...

Igastahes soovitage!

Kui teie soovitus päädib autoostuga viin teid tasuks sõitma :D

Müün äriidee

Mul ükspäev turgatas pähe üks ilgemalt hea äriidee*. Ostke ära ja siis tehke valmis! Nimelt oleks väga vaja sellist kodulehekülge nagu:

www.midaohtusoogiksteha.com

No ja sellel leheküljel pakutaks siis järgnevat personaalset teenust: Sina sisestad ühte nimekirja asjad, mida sina suusisse ka ei võta või muidu oma toidus näha ei taha. Teise lahtrisse sisestad hinnavahemiku, kuhu peaks jääma õhtusöögi maksumus, kolmandasse sööjate arvu, neljandasse sisestad aja, mida soovid max kulutada õhtusöögi valmistamiseks. No ja siis valib programm sulle igaks õhutks õhtusöögi ja jääb ära see igapäevane stressitekitav mõtlemine, et no mida ma täna küll õhtusöögiks teen. Ei saa ju igapäev tomatisuppi süüa. Programm väljastaks ostunimekirja ja valmistamisõpetuse.
Mina oleks nõus küll sümboolse summa maksma selle eest, et keegi sellise keerulise otsustamise minu õlult ära võtaks. Ja oh õudu, rahvas räägib, et seoses elukorralduse muutustega pidavat seda otsustamist juurde tulema... Nii et kiirustage sellise lehekülje loomisega!

* jaa jaa, tean küll, niikuinii on miljo-triljon tarkpead enne mind selle ideepeale tulnud, aga sel hetkel tundus see lausa geniaalne

vargad tulevikust!

Üksöö nägin unes, et läksin ajas tagasi ja varastasin endalt märkmiku ja telefoni sel ajal kui minu minevikumina parasjagu wc-s oli.

Skeeri. Enam ei julge wc-sse minnagi, äkki tulen tulevikust ja vehin sel ajal kogu oma väärtkraami sisse...

hmm, aga see eeldab, et ma saan selle väärtkraami kusagil tulevikus jälle enda valdusesse...