Uhke ja eelarvamuslik statistiline sissekanne

Eile kinos istudes ja filmi algust oodates tegelesin sellega, millega ma ikka tegelen, kui mul igav on - statistikaga.
Selgus, et kinos olnud 38-st inimesest olid 92% naised.
Kõigest 8,6% kinos olnud naistest olid suutnud oma mehed kinno kaasa vedada.
Koguni 33,3% kinos olnud meestest näis olevat sellise asjade käiguga isegi rahul.
Võite ise arvata, mis filmi ma vaatasin...



EDIT:
irw, tulin just herr Tenno loengust ja kuidagi tuttav pilt kerkis silme ette, st meeste ja naiste omavaheline protsentuaalne suhe. Ma saan aru, miks naised käivad "Uhkust ja eelarvamust" vaatamas, aga miks ometi on nende ülekaal nii suur härra Tenno loengutes??? Müstika!

Mida teevad ema isa siis kui lapsed magavad... (ärge otsige pealkirja seost sisuga - seda pole)

Avastasinjust, et oma netivabal perioodil on minu kirjutamise sagedus ja maht isegi suurenenud, kuigi loogiline oleks just vastupidine tendents. Aga no ma pole kunagi loogilisusega hiilanud. Ärge muretsege. Kui ma peaks neti tagasi saama, siis on lootust, et kirjutan jälle vähem ja selliseid megakirjatükke nagu unenägudeseletajad ja ekspeditsioonid eluvetele enam ei tule. Siis hakkan jälle kurtma. Kõige üle - joonistamise, kooli, elu jne. Kurta mulle meeldib, siis on kohe selline hea tunne, nagu ikka kui tegeleda asjadega, mida sa tõeliselt hästi oskad.

A kui mul netti pole, siis on mul selle arvuti taga ainult kahte asja teha, kas mängin freecelli (32 000-st erinevast variandist on mul ehk paar tükki kogemata kahe silma vahele jäänud. Aga ilmselt jõuan ma need lähima aja jooksul ära teha) või siis kirjutan blogisid. Vanasti kirjutasin ma surematut romaani lauasahtlisse (või tegelikult voodi alla, sest mul lauasahtlit pole), nüüd kirjutan ma blogi sissekandeid endale sahtlisse (no sahtlit pole mul ikkagi, nii et kirjutan neid diskile).

Aga kui minu arvuti vilistama hakkab (no ta ikka aegajalt vilistab mu peale), siis on küll lõpp lähedal. Mida küll teha toas, kus on ainult kaks kohta, kus olla – arvuti taga või voodis. No siis pühendan ma end teadusele ja tegelen loodusteaduslike matemaatiliste projektidega. Nt hiljuti analüüsisin oma toa tolmu koostist. Mind on alati uvitanud, et kust krt see tolm küll tuleb. Minu toas on palju tolmu. Ja me ei räägi siin Oh-kui-hirmus-oh-kui-kole-minu-toas-on-tolmukübe tolmust. Te peaks teadma, et kerge tolmukiht riiulitel ja mõnusad tolmurullikesed voodi all mind ei häiri. Aga see mis siin toimub on juba paranormaalne. Jõuan mina vaevalt koristamise lõpetada kui juba on laskunud maha uus vähemalt 10 cm paksune tolmukiht. Hea pehme on astuda küll, aga ikkagi kõhedaks teeb.
Aga minu analüüsi tulemused on järgmised:
Maailmaparandaja toa tolmu koostis
• Kustutuskummipuru (48%) – pole ka ime, mul kulub päevas pool kustutuskummi. Ainus võimalus selle vähendamiseks, oleks paremini joonistama õppida, siis vähem kustutamist ju.
• Liiv ja muu mineraalne peenpuru (21%) – no tõesti, nagu elaks kõrbes või kusagil
• Juuksekarvad (12%) – huvitav kas mul mõni juuksekarv ikka peas ka veel on. Olete märganud, kas ma hakkan kiilanema juba?
• Igatsugu naharakud ja muu orgaaniline saast (11%) – pähh
• Muu (8%) – ja kui ma ei eksi, siis 99% sellest muust moodustab mutuka guaano

Ja teate, täna juhtus ajalooline sündmus. Minult küsiti teed ja umbes esimest korda elus oskasin ma teed juhatada ja ei saatnudki õnnetuid turiste kuhugi sirtsusohu. Tavaliselt kui minult teed küsitakse, siis teen ma oma käega õhus laia kare (vähemalt 160 kraadise) ja ütlen, et kusagil seal kandis peaks teie otsitav objekt asuma. Ma võin ise ju ilmeksimatu olla ja suurepärane orjenteeruja või mida iganes, aga tee juhatamises olen ma hullem kui rebak (Ma vist kunagi pean teile sellest rebakust lähemalt rääkima).
Täna aga lähenedes Vanemuise õppehoonele, küsis üks naisterahvas minult, kus asub Vanemuise Teatri Väike Maja. Kuna ma seisin praktiliselt selle ees, siis sain hiilata oma ääretu tarkusega...

Nii, nüüd aga lähen võtan üledoosi seda unerohtu, millest eelmises postis sai kirjutatud :D

Härra tenn ja minimuda

Käisin eile juhendajatega kohtingul. Mõni ikka oskab. Tunni ajaga suutis ta nii suure mulli kokku rääkida, et mul polnud enam ruumi liigutadagi. Terve tuba oli mulli tihedalt täis. Ja kui ta jõudis selleni, et meie - keskkonnatehnoloogid - oleme ikka maailmaparandajad... No teate, ma oleks äärepealt valjusti naerma hakanud. Selle asemel ma tegin aga asjaliku näo pähe ja noogutasin...jaa jaa, puhtama tuleviku nimel, jaa jaa... Kus viga näed laita... jaa jaa...
Üldiselt ma targemaks ei saanud. Ainult selle jagu, et normaalse kompostimise asemel (vähemalt 100 l head haisvat muda) on meil plaanis mingi pooleliitriste purkidega katsetama hakata. See on nagu miski bonzai-kompostimine. No ma ei tea.

Ja tänane loeng oli ka nii igav, et kohutav. Mõtlesin, et kui kuidagi õnnestuks see loeng pudelisse villida ja siis unerohu pähe maha müüa - nii võiks ju rikkaks saada.

Probleem

Miks elavad hakid jõe paremal kaldal hordidena, samas kui vastaskaldal pole ühtegi hakki näha*? Miski coriolise jõust tingitud fenomen?
Ornitoloogid?
Füüsikud?
Anyone?


*Vaatlusandmed näitavad sellist hakkide ebavõrdset jaotust.

Haa!

Haa, haa, haaa, ma ütlen.
Mul oli hekuri suhtes õigus, ta ainult mängib minuga. Alles eile ma paljastasin ta salaplaanid ja juba täna keeras ta end raamatukogus ümber tooli ja kiskus tagi küljest lahti. Kuna ta on mul kõrgendatud tähelepanu all, siis märkasin tema põgenemiskatset.
Haa!!!!


P.S 63 päeva pidasin ma vastu. Enam ei suuda. Eile andsin alla.

Vihje

Mulle pakuti täna kommi. Üks tore noormees pakkus. Selle eest, et ma võtsin arvutiklassi võtme (mitte, et oleks valikut olnud, peale minu seal kedagi polnud).
Mulle meeldivad inimesed, kes kommi pakuvad.

Neetud

Nii, lõpuks on teada ka, miks meil internetti pole. Võin kõik oma vandenõuteooriad ja muud paranoilised mõtted maha matta (täiskuuööl ja viie tee ristmikule näiteks – see on läbi aegade olnud hea koht asjade matmiseks). Tegu pole ka miski needusega. Netti pole meil lihtsalt selle pärast, et miski ruuter või muu säärane asi olevat läbi kärssand ja kui me nõustume ca 500 eeklooma karjatamisega internetihaldaja rohumaadele, siis võib juhtuda, et nädala, kahe võibolla ka rohkema pärast saame netikese uuesti tagasi.

Praegu on mul veel rahast kahju, kuid kujutan ette, et veel paar päeva ilma netita ja ma olen nõus tema tagasimeelitamiseks kasvõi oma hinge maha müüma (see oleks muidugi odavalt saadud)

Aga netti oleks vaja küll. Neetud, ma ütlen.

Aga kui jutt juba needuste peale läks, siis mäletate ehk, et lubasin teid kursis hoida, kuidas mu helkurikadumise needuse katse edeneb. No mul pole olnud suurt midagi teile ette kanda, kuna helkur ripub ikka veel uhkelt minu tagi küljes. Aga ma tean küll milles asi on. Vaadake, ta teeb seda kiuste. Et mitte lasta tõestada, et mul on õigus, ripub ta mu tagi küljes kasvõi kuni aegade lõpuni.

Seda on ennegi juhtunud. Nt minu makiga. Ta on mul selline arenenud muusikalise maitsega ja väga valiv sealjuures, mängib ainult valitud plaate, pooled aga sülitab põlastusega välja. No ükskord otsustasin mina, et löön korra majja oma fonoteeki ja kuulan läbi kõik oma plaadid, tegemaks kindlaks mida ta mängib ja mida mitte. No mis te arvate, kuidas minu katse läks? Loomulikult mängis minu sangake hambad ristis* eranditult kõiki minu plaate. Ta on kiuslik hing ma ütlen (hiljem hakkas ta loomulikult jälle valima).

Peaks seda kuidagi ära kasutama. Nt tegema katse ja selgitama välja kas mul on üürimaksmiseneedus kallal. No mul on selline teooria, et tänu just minul lasuvale üürimaksmisneedusele, tuleb mul igal kuul üüratu summa raha maksta. See on needus!
Katse algab kohe täna. Selgitamaks välja, kas ma olen neetud või mitte, jälgin kas mulle esitatakse ka sellel kuul üüriarve või mitte. Kui esitatakse, siis lasub minul see koletu needus ja selle vastu ei saa kuidagi. Kui mitte – olen puhas :D Hoian teid katse käiguga kursis.

Nüüd aga toon endale köögist suure tüki šokolaadikooki** (ise tegin -> nämm-nämm), valan omale väikese funikese ja loen nii kaua kuni silm lahti seisab.... mmmm, see saab mõnus õhtu olema.


* huvitav, millest tuleb väljend hambad risti – et kui risti nad ikkagi on ja risti mille suhtes ja millise hambumuse korral see küll võimalik on?. Minu plaanid seoses hambaarstiga on mind muutnud väga tundlikuks selliste stomatoloogiliste küsimuste suhtes
** See on tõesti hea kook. Kahju, et keegi teine seda teada ei saa. Ilmselt on tegu taas mingi needusega. Kui minul õnnestub kord üle aegade teha tõesti hea kook, siis toimub see loomulikult sellel ajal, kui kõik on kodust ära läinud ja mind siia üksi jätnud...
P.S Ärge saage pildist valesti aru. Pille pole seal mitte rase, vaid tema punnkõht on tingitud ohtrast šokolaadikoogi manustamisest