Pühapäev, juuni 05, 2022

Seest siiruviiruline

No täna on lõpuks selline ilm, et võiks peaaegu uskuda, et suvi siiski tuleb. Sai t-särgi väel õues oldud ja polnudki külm. Sääsed lendasid ka palja ihu peale parves kohale. Tõeline suvetunne!

Poes avastasin, et mina olen siiski veel talvises ajavööndis. Ülejäänud rahvas oli palju suvisemalt riides. Uus trend paistis olevat üldse mitte riideid panna, vaid puhta pesu väel tulla. No üks naisterahvas oli igatahes ihuvärvi bokserite ja sportrinnahoidjaga. Ma järgmisel korral lähen ka trussade väel. Teksad hakkavadki ära kuluma...

A muidu on ikka hirmus kiire. Mul peaks suvel päris palju puhkust olema, aga ma vaatan ahastades kalendrit ja mõtlen, et kuidas kõik on võimalik lühikese suve sisse ära mahutada? Ühest küljest on iga nädalavahetus mingi üritus ja teisest küljest terendab tööd nagu muda. Aga puhata ja mängida tahaks ju ka.

Mis siis veel huvitavat. Ükspäev otsustasin murda oma botaanilise needuse ja hakata ka aednikuks. Sain vallavanemalt kotitäie sibulaid maha torkamiseks. Selliseid prominentseid taimi, ei saa ju lihtsalt kõrvale heita. Pealegi kui raske see ikka olla saab. Seda, mispidi sibul maas käib, ma ju ometi tean. Aiamaal toimetab mul üldiselt ämm. Läksin ja vaatasin, et sel aastal on maasikapeenraid koomale tõmmatud ning osa põllumaast tühi. Otsustasin sinna asemele oma sibulad torgata. Tundus hea valikuna - vaba maa, midagi ei paistnud olevat ka. Hiljem selgus, et ämm oli sinna paar päeva tagasi kartulid pannud. Nii palju siis needuse murdmisest. Eks siis näeb, kummad kangemad on, kas sibulad või kartulid...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar