pühapäev, juuni 26, 2022

Käisin siin ja seal, tegin seda ja toda.

 Nonii, ja ongi mu pisike puhkus läbi. Poleks teist nagu olnudki.
Enamuse ajast veetsin pikemaid ja lühemaid vahemaid sõites. 

No kõigepealt käisin kolm päeva tööl, aga see ei lähe arvesse.

Seejärel kihutasime kohalikku pealinna laulupeole. Mina olin sel korral tee serval hurraa-hüüdja. Täpike ja Tõruke olid lauljate rivis. Ma mõtlen, et peaks järgmisel aastal ka ikka end koorilaulu möllima. Tasakaalu mõttes. Tõruke nimelt teatas enne laulupidu, et tema vihkab muusikat ja ei kavatse kunagi enam laulda ega pilli mängida. Tal oli juba kolmas päev esinemisi ja esinemispinge võttis lõivu.

Peale laulupidu tegin kiire põike Eesti teise otsa. Oli tarvis õetütre põhikooli lõpetamist tähistada. Möödaminnes sai ka vennapoja 3. sünnipäev maha peetud. Kõige lõpuks käisime Ahhaa keskuses. Ma ei olnudki seal varem käinud. Vaatamist ja uurimist jätkus pikaks ajaks. Kõike ei jõudnudki, sest jõud lõppes enne lihtsalt otsa. 

Seejärel kihutasin koju, pakkisin asjad lahti, toppisin pesumasinasse, pakkisin uuesti kokku ja kihutasin uuesti teise Eesti otsa, et üks pisike juubelisünnipäev maha pidada. Eks mu sõprusringkonnas hakkavad enamus sel aastal ilusa ümara numbrini jõudma. Pidu oli tore ja üle 100 aasta sai ka telgis magatud. Vanasti kui ma veel noor ja ilus olin, siis armastasin ma telkimist ja matkamist väga. Nüüd olen laisaks ja mugavaks muutnud ja naljalt telk seljas enam kusagile ei tiku. Kuigi hinges tahaks. 

Järgmisel päeval kihutasime jälle koju tagasi. Või noh, kas just kihutasime. Sõitsime lubatud sõidukiirusega ja tegime ohtralt söögi ja geopeituse peatusi. Ujumas käisime ka. Ma kaotasin ca 25 aastat tagasi Riiska järve oma Lätist ostetud kaelaehte - lootsin seda leida. Sel korral jäi see siiski järve pruunidesse voogudesse varjule. Nii nagu ei olnud meile ka soodne geopeituse tähtede seis - pooled aarded jäid leidmata.

Sellest omakorda järgmisel päeval tegime kodumaakonnas jäätmejaamade tuuri. Esmalt viisime hunniku oma isikliku kola lähimasse jaama, seejärel käisime aitasime emal-isal nende jäätmete vaheladu tühjendada. Sai viidud kenake koormatäis prahti kaugemasse jäätmejaama. Pühade puhul pandi jäätmejaam varem kinni. Muidu oleks veel paar tiiru teinud. Varandust seal jätkus.

No ja täna pole ma sõitnud rohkem kui 500 meetrit mereni (jah, ei viitsinud jalutada. Häbi mulle), et päikeseloojangus veidi supelda. Päeval oli õues nii ropult palav, et ei saanud ninagi välja pista. Seega veetsin oma viimase puhkusepäeva koristades. Ütleme nii, et ca 50% majast sai täitsa viisakasse konditsiooni. Saame näha, kaua see nii püsib. Tuginedes pikaajalisele praktikale ja vaatlusandmetele võin ennustada, et heal juhul hommikuni ja kui ma õhtul töölt koju tulen, siis on mingid pisimutukad käinud ja kõik segi pööranud.


ja homme sõidan tööle... nuuks....

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar