Täpikese sünnipäev

Alles see oli, kui Täps sündis ja kogu maailma (või vähemalt naaberpalatites olijaid) oma saabumisest teavitas. Täpsemalt oli see kaks aastat ja peaaegu kolm päeva tagasi. Nüüd on sellest pisikesest abitust beebist kasvanud juba täitsa asjalik iseloomuga neiu.
Reedel tähistasimegi suurejooneliselt tagasihoidliku piknikuga tema sünnipäeva. Ilmataadiga oli meil diil ja õnneks osutus taat sel korral sõnapidajaks meheks, sest halva ilma alternatiivi meil lihtsalt polnud. Anni oli ideaalne kingisaaja. Ta vaimustus kõigest, mis pakkidest välja tuli: "ooo!", "ohooo!" ning naeris daamilikult "mua-ha-ha-ha". Ja eks sealt tuli ka vaimustavaid asju.  Tõsi, aegajalt tundus, et hoopis Tõrukese sünnipäev on, sest tema pidi saama esimesena asjadega mängida. Igatahes tänu kingipakist välja tulnud klaverile ja pasunale oli õhtu muusikaline külg sisustatud. Tõsi, muusika tundus kohati väga alternatiivne ja uuenduslik, kuid mida meie vanad kännud ka noorte muusikamaitsest teame.
Samas tundub, et on vaid aja küsimus, millal Tõruke naaseb traditsioonilisemate muusikažanrite juurde ja hakkab esitama Mozarti klaverikontserte. Eile ta igatahes mängis juba täiesti rahuldavalt rongisõitu ja laulis ise kaasa ka.
Aga suured tänud kõigile kes peole tulid või kaugustest kaasa elasid. Järgmisel aastal jälle. Kuuldavasti saab Täps siis kolmeseks.