Igavene jama. Toad on nii segamini, et jõulutunne ei saa kuidagi külla tulla. Koperdab mänguasjade otsa ja murrab jala. Kellele seda häda veel vaja oleks. Ma koristan küll. Vahel on tunne, et muud ei teegi. Hetkel näiteks näeb köök peaaegu et ilus välja. Panin jõulukardinad ja puha. Aga ega seda kauaks pole. Praegu pesitseb kaos elutoas (kus pole põrandal jalatäitki vaba maad, kõik kohad mänguasju täis), kui ma aga oma koristusrjärjega sinna jõuan, siis kolib kaos kööki ja määrib kõik nõud ära ning pudistab piparkooki põrandale.
Ja ma tõesti ei tea, kuhu me sel aastal kuuse paneme. Seal kus tavaliselt kõrgus kuusk, asub praegu pisikisa häll. Muidugi võiks ju ikka sinna kuuse panna ja siis vaadata väikest lapsukest kätkis kuuse all kiikumas. Jõululik vaatepilt missugune. Samas kui see kuusk okkaid ajama hakkab, siis on ilmselt veelgi raskem Täpsi magama panna. Eeldusel, et temas ei peitu kadumaläinud fakiir, pole okasvoodi ehk siiski kõige parem lahendus pikkade ööunede saavutamiseks.
Ise võiks ma magamisest ainult und näha, aga seda ka ei saa, sest une nägemise eelduseks on magamine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar