Jõulud on siis selleks korraks läbi. Ongi hea, sest kui need oleks veidike veel kestnud, siis peaksime endale suuremat elamist otsima hakkama. Kindlasti peaks sedal olema ka suuremad uksed, sest peale kolme jõulupidu ja veel paari peokest hakkab vööümbermõõt jõuluvanalikult ümaraks muutuma. Nii võib tekkida mulje, et ma olen jälle rase. Ei ole. Puhtalt verivorsti ja piparkoogi töö.
Uues majas peaks olema ka paar tuba kuhu panna kõik need kingitused! Lugesime Mpsiga kokku, et tegime jõuluajal kahepeale umbes 30 pakki. Arv ei pruugi päris täpne olla, kuna lugemine läks segamini. Samas vastu saime ka terve hunniku. Enamus neist läksid küll meie pere pisipaharettidele (või kui kingituste hulka vaadata, siis eriti headele lastele), aga eks meilegi pudenes midagi.
Mina isiklikult olen väga õnnelik oma mälestuste laeka üle (mille ma küll ise välja valisin, aga see ei tähenda midagi). Laeka eesmärgiks on pakkuda viisakat peavarju vanadele armastuskirjadele, tulevastele emadepäevakaartidele ja laste joonistustele ning muule mälestuskraamile, mida ära visata ei raatsi, kuid mis muidu vedeleks sahtlipõhjas või kapi otsas ja koguks seal vaid tolmu. Nüüd saavad nad kõik ilusasti kirstu pakitud, et siis kord aasta või kahe tagant välja võtta ja nostalgitsema kukkuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar