neljapäev, veebruar 16, 2012

Näljane

Tõruke toitub valdavalt minust. Peamiselt limpsib piima, aga vahel järab liha ka kõrvale. Magustoiduks lutsib oma käppasid. Siin siis väike filmike sellest kuidas ablas poiss end üleval peab.
Sry, et vidiots on kummuli. Ei osanud seda keerata. Ja imetabane operaatoritöö on ka minu süü.
P.S See ninnunännuhääletoon tuleb emadusega kaasa ja lülitub automaatselt lapsega rääkides sisse. Seda välja lülitada ei anna. Kannatage ära.

2 kommentaari:

  1. Anna siis ometi lapsele süüa, miks sa teda näljutad:)

    VastaKustuta
  2. Mismõttes näljutan? Rasketel aegadel annan või oma enese käe, peaasi, et lapsel kõht täis oleks. See, et tal veel hambaid pole (õnneks) ja ta tükki kätte ei saa, pole minu süü.

    Sellega meenub mulle ikka anekdoot:
    Aial on silt: "Ettevaatust kuri koer". Juku läheb mööda ja kirjutab sildile juurde "Hambutu". Järgmisel päeval märkab juku, et keegi on veel silti täiendanud: "aga lutsib surnuks".

    Vot Tõruke on samasugune

    VastaKustuta