Ma arvan, et mul on sõpradega vedanud. Tegelt ka. Ega ma neid ära ei vahetaks, nii et ärge isegi üritage mitte.
Ainus asi, mis mulle muret teeb on distants punkti A (kus olen mina) ja punkti B vahel (kus asuvad sõbrad). See teeb logistiliselt keerukaks selle kui oleks näiteks vaja kohe ja praegu südant puistata või kellegi õla najal nutta või juua tassike teed ilma millegita ja lusikaga või lihtsalt pisut juttu ajada või kedagi külla kutsuda koogi pakkumise eesmärgil või lihtsalt läbi põigata, et partii malet mängida.
Distants punktide A ja B vahel on süüdi ka asjaolus, et mul on täna õnnestunud vaid kaht inimest kallistada. Neid õnneks korduvalt. Seega ülejäänud peate leppima internetiseeritud kallidega. Valige endale ise sobiv:
Kalli
kalli
Kalli
kalli
Kalli
kalli
Kalli
kalli
Kalli
kalli
Kalli
kalli
Kalli
kalli
Kui puudu jääb toodan kiirelt juurde.
Aga need kaks keda mul täna on õnnestunud kallistada on siiski mu suurimad lemmikud (kuigi üks on neist päris pisike veel) ja neid armastan ma kohutavalt (isegi kui ma seda pehmete, karvaste ja vilkuvate roosade südamekestega ei väljenda). Vot nii.
ma võtsin ülevalt kuuenda :)
VastaKustutaja saadan sellise vastu - KALLI!
Ma võtan kõige alumise ja saadan vastu ka SUURE kalli. Ma just mõtlesin ka eile ühele toredale ammusele sõbrapäevapeole Unistaja juures. Et küll oleks tore ka praegu lihtsalt kokku saada, kooki süüa ja veini juua, ilma et peaks ilmatud maad maha sõitma, öömaja ja lapsehoidjaid sebima. Aga jah, mis läinud, see läinud, noorus ma mõtlen...
VastaKustutaaitähh kallide eest. Need kulusid marjaks ära.
VastaKustutaKuid Saarlanna, ära ole nii pessimistlik. Mingi 20 aasta pärast on lapsed suured ja siis on jälle vabadust kui palju!