esmaspäev, november 07, 2005

Lilled, Päike, heinamaa.... ja muda kõrvuni

"Hehh. Jälle tagasi," mõtles Pille oma hiiglasliku koti ja kolmjalgse teleskoobiga viiendale korrusele ronides. "Uskumatu."

Mendelejevi linnakeses käidud nii mis niuhti. "Mendelejevi linnake? Mis koht see veel on?" imestate teie.
"Kuressaare loomulikult" vastan mina üllatunult kulmu kergitades, nähes teie nägudel ikka veel laiutavat arusaamatust, seletan veidi lähemalt. "Vaadake. Kuressaare kesklinnas asub soomusrong nimega ferrum. Praeguseks on valminud ka aja maja, mis oma vaskse läike tõttu on saanud rahvasuus hüüdnimeks cuprum. Linnaelanikud peavad hinge kinni, et milline element Mendelejevi tabelist järgmisena ette võetakse. Aluminium? Argentum?"

Aga kodus oli äärmiselt tore. Ma polnud ammu tundnud korraga nii suurtes kogustes soojust, heatahtlikkust, ühtekuuluvust ja naeru. Kodus on alati lõbus. Meie pere vist ei oskagi teisiti. Naerdakse iseenda üle, naerdakse teiste üle. Selline sundimatu õhkkond. Ema-isa pulmaaastapäeva pidu oli ka selline kohutavalt armas üritus. Mul ikka on kellest eeskuju võtta.

Lisaks pidutsemisele sai muudki tehtud. Nt pesin ära kõik peojärgsed nõud. Mina ei mõista, meid oli seal kõigest 10 aga nõusid oli nii palju nagu oleks vähemalt 300 inimest olnud. Ilma päkapikkudeta oleksin täitsa hätta jäänud. Kuna mul aga on need väikesed abilised kaasas, siis jäi aega ülegi ja ma sain minna lapsepõlveradadaele hulkuma. Oo õnnis aeg see kauge noorus (mis ei tähenda, et ma seda aega taga igatseks. Ma olen otsustanud, et praegu ongi parim aeg elamiseks).

Ahjaa, ema rääkis oma Türgi reisi muljetest. See oli lohutav. Nüüd te jälle imestate, et mis saab olla lohutavat selles, kui sulle rõskel ja külmal sügisõhtul räägitakse sellest kuidas iga päev 4 korda ujumas käidi, saunas vedeleti ja päikest võeti (ja ei saa mainimata jätta ka seda, et tarbiti ohtralt hüvesid, mida pakub tasuta baar)? Aga lohutav on see osa, et neil oli kohutavalt lõbus. See annab lootust, et kui mina olen poole vanem kui praegu, et ka siis võib vahel lennujaamas pakikärudega rallit sõita, mööda purskkaevusid turnida ja muid lollusi teha.

Näitasin muuuseas kodustele ka seda, mida ma siin ülikoolis õppinud olen. Väike žongleerimisetendus võeti väga soojalt vastu ja soovitati õpingutega ikka jätkata. Nii võivat lapsest veel asja saada.


Igatahes kodus oli kena ja ausõna, ma poleks pidanud tagasi tulema. Tänane päev läheb tervelnisti mahakandmisele. Esiteks meeletult pikk ja ebamugav bussisõit, siis blogi plokib, siis kodutöö kadunud, siis ei saa ma oma koduste ülesannetega hakkama, siis jätab juhendaja mu saatuse hooleks, siis hakkab arvuti vilistama, siis kaovad igasugused ilusad illusioonid tulevikust ja nüüd ootan põnevusega, et mida oh mida sel päeval mulle veel pakkuda on???

URRRRRRRRRRRR
URRRRRRRRRRRR
URRRRR

urrloom is back, mean as always and twice as ugly

2 kommentaari:

kõige laisem laiskloom ütles ...

tähendab, praegu just tõusin sünnipäevalauast, kus räägiti muuseas ka meie (st Saaremaa Keskkonnateenistuse) uuest majast, mis võib kaunite majanimede registrit veelgi täiendada.. kunagi ammu räägiti Aurumist, aga täna (peale seda, kui kuulsime, et ühele osale majast tuleb klaasist katus) pakuti muuseas Solaariumi, Akvaariumi (seda niiskuse pärast, mis praegu sealses hoones on), Terraariumi jms..

ja tänase päeva halbadest külgedest Sa jätsid mainimata selle, et MATI-PEETER LANG (mitte PIRET LANG, nagu siin korduvalt ekslikult on arvatud) tahab Sind arvutist ilma jätta.. ma veel mõtlen, et kuidas teda ümber veenda.. praegu on mõni võimalus välja mõeldud..

ja tead, tegelikult ei ole ükski päev halb, kui sulle just klaver või telliskivi või mõni muu liiga raske objekt pähe ei kuku, sa auto alla ei jää või uppumisohtu ei satu.. palju palju mustemaid päevi on olemas :o)

maailmaparandaja ütles ...

Ah, mis puutub herr M. P. Langi ja tema arvutisoovidesse, siis see oli tänase päeva üks väiksemiad miinuseid selles suhtes, et see juhtub alles üratuma aja pärast, mis tähendab, et ma olen selleks ajaks mingi lahenduse juba välja meelitanud (st olen venna Tartu meelitanud)

Ja ei täna pole iseenesest üldse halb päev, ses suhtes, et ma olen säilitanud äärmiselt optimistliku ellusuhtumise ja ei vaevlegi mudamasendusega kusagil kivi all. Lihtsalt selline paanika on kallal. Maailmavihkamise eufooria vms.