Konnakustniku unistustemaailm

Haa, Te ju teate, kelleks ma saada tahan. Nuvot, just praegu astun ma oma esimest sammu selle unistuse täitmise suunas.
Üldiselt olen ma aga äärmiselt vilets unistuste täitja. Miks? Sest ma olen unistused reaalsusest eraldanud. Samas kui mõnda polekski vaja eraldada. Mõni võiks tõesti teoks saada, kui ma vaid käe sirutaks ja sellel sabast haaraks. Ma pean vist oma unistustemaailmas väikese inventuuri tegema ja kõik unistused täitumise tõenäosuse järgi ritta sedma. Mis te arvate, kumb on tõenäolisem, kas see, et ma õpin lendama või see, et ma õpin mõtteid lugema? Ja kas oleks reaalne võimalus, et ma kunagi saan endale oma maja ja oma aia ja oma kiviktaimla mõnes looduskaunis kohas, mitte kaugel merest, metsast ja sinisest taevast? Ja kas oleks võimalik, et ma saan endale oma kühvli, ämbri ja naftapuurtorni?
Võibolla imestate, et mul sellised imelikud mõtted. Aga teate, asi on selles, et ega siin tööl muud teha polnud kui ainult unistada ja jutte välja mõelda.
Need ajad on nüüdseks möödas. Praegu sisustan ma iga oma vaba hetke joonistamisega. Laisik peaks rõõmustama, kuna minu portreteeritavad on igas suuruses värvis ja kujus konnad. Tõsi tuleb mainida, et pooled minu konnad on mingil kahtlasel ja sõnulseletamatul põhjusel draakoni nägu. See on see, kui liiga kaua ühte asja joonistad. Konnade puhul on sama oht. Ma kardan, et keda iganes ma tulevikus joonistama hakkan, siis saab ta kindlasti konnalik olema.