neljapäev, jaanuar 20, 2005

Põgenen paunaga seljas...

Tegin täna endaga inimkatseid, leidmaks igavuse letaalset doosi. Leidsingi. Ja kuna mul polnud mingit soovi igavusse surra, siis uurisin inimestelt, ega neil mingit vastumürki pole pakkuda.

No Mps andis hea mõtte, et ma võiks hakata põgenemisplaane koostama.
Kusjuures see on mul endalgi plaanis. Igal õhtul mõtlen, et ommikul põgenen selle rutiini/argielu/igavuse eest. Praegu on ilmad külmad ja kurjad. Ei saa kauaks lahkuda. Aga üks on kindel - kui saabub kevad, siis võtan ma seljakoti selga ja lähen vaatan kuis kraavides voolavad veed.

Praegu on kraavid jääs. Aga sellest ma end heidutada ei lase.
Ainult üks takistus on veel mu teel. Mps ütles, et võta kaart ette ja otsi mingi paik, mis võiks millegi poolest huvi pakkuda. Aga mul pole kaarti :( On vaid gloobus. Muidugi on mulle alati huvi pakkunud St Kitts ja Nevis ning Island tundub huvitavana ja ma armastan Merd ja Mägesid jumaldan. Aga need kõik on kaugel ja minu võimalused preagu on piiratud. Võibolla peaks meie kohalikke mäestikke vatama minema. Hulguks natuke kuppelmaastikul. Tegelikult olen ma alati tahtnud Peipsi äärde minna. Võibolla lähengi :D

Igatahes lähen omme oma seljakotiga bussijaama ning vaatan kust poolt on tuul ja kuhu huvitavasse suunda bussid lähevad.

Lähen minagi.


Kommentaare ei ole: