Olen juba mitu aastat teinud sellise möödunud aasta kiirkokkuvõtte. Ei saa 2011. aasta olema erinev. Põhjus, miks kokkuvõte nii hilja tuleb, magab praegu teises toas. Tõruke nimelt ei soosi blogipidamist vaid nõuab pidevalt kogu tähelepanu ja maksimaalset pingutust (kohe kui ta märkab, et ma viilin, lööb ta laulu lahti).
Aga siit ta tuleb - minu aasta kuude kaupa:
Jaanuar
jaanuarist pole suurt midagi mäletada, kuna kõik oli lume all kinni ja enamuse ajast sai veedetud kas lumelabidat vibutades, auto aknaid kraapides või siis külmunud sõrmi-varbaid soojendades. Jaanuari jäi ka selle aasta ainumas pidu, kus ma tarbisin rohkem alkoholi kui pool klaasi veini...
Veebruar
algas enesetäiendamistega. Üldiselt oli aga äärmiselt vaikne kuu, sest mul õnnestus oma hääl totaalselt ära kaotada. Nii et ei tulnud enam piiksugi. See on kui jäisel räätsamatkal laulu lõõritada. Jääd oli üldse palju, nii et jääteed sai kasutada. Käisime isegi üle jää kihnus. Kuu lõpp aga kippus triibuliseks kätte ja selgus, et tegelikult olen ma üllatusmuna.
Märts
Märtsis hakkasin elama oma muinasjuttu ja valisin selleks lumivalgekese. Samuti kiikasin tagasi noorusaegadesse ning käisin klassiõhtul, kuid selle asemel, et limonaadipudelisse alkoholi poetada, villisin mina hoopis alkoholipudelisse limonaadi. Ja selle aasta ainus kinokülastus jäi ka märtsikuusse.
Aprill
Hoolimata saabuvast kevadest käisin polaarekspeditsioonil jäämägedel. Kevade lähedusest andis siiski tunda vett täis kummik. Hiljem väisasin Kirde-Muhumaad ning tegin pisikese retke ka Loode-Saaremaale. Põrusin täielikult kokandusvaldkonnas kuid tegin edusamme söetabletitootmises.
Mai
alguses lehviasime nagu kuninglik perekond kuid kuna see mul hästi välja ei tulnud, siis pöördusin tagasi oma talupoeglike juurte juurde ning hakkasin põllupidajaks. Esimest korda elus tähistasin emadepäeva (küll väikese avansina, aga ikkagi) ja teavitasin ka kogu maailma oma 2 in 1 seisukorrast ning tõstsin kõik riided kapist välja, et voodilina asemele panna. Algasid otsingud kauneima nime väljaselgitamiseks. Pulmas käisime kah.
Juuni
Selles kuus põgenesime tsivilisatsiooni eest taas üksikule saarele - kuigi tsivilisatsioon lonkis meil tüütul kombel sabas. Mps üritas must lahti saada ja lukustas mu kõrgesse torni vangi, aga ilmselt hakkas tal südametunnistus piinama, igastahes päästis ta mu lõpuks ära. Tsivilisatsioonirüppe tagasijõudnuna müüsin oma hinge maasikatele.
Juuli
Juulis jätkasin pärmitaignana paisumist. Kõhuelanik teatas, et tema on poiss ja palus Hello Kitty kraam poest ostmata jätta. Osvald ja Mps said puhtaks küüritud ja üldse sai ohtralt vee- ning paadispordiga tegeletud.
August
Sa oled, mida sööd - ja mina sõin arbuusi ja ploome ja kirsse ja veel ploome. Ja Hiiumaa pohlasid ning mustikaid. Tundub, et ma suurt muud ei teinudki kui sõin. Ahjaa, Haapsalus sai pisut promeneerimas ka käidud.
September
Kuu alguses ehitasin mõttes õhulosse ning unistasin oma enese pisikesest pesast. Pesa põhiplaan sai paberile pandud. Pesa teeks ma õunapuu alla, sest õunad olid septembrikuu maasikad. Töötamisest tüdinesin ära ja läksin rõõmuga pikale puhkusele. Puhkust veetsin ma valdavalt ringi käies - kulutasin ära oma viimased käimiseks sobilikud jalanõud.
Oktoober
Oktoobris sai taas tehtud wc-s iluremonti, kuigi Mps mu haamrit solvas. Oktoobris toimus ka hooaja täiesti viimane matk. Oktoobris keelati ära mul minu ainus rõõm - õunte söömine - just nagu päike oleks pilve taha peitunud. Ja oktoobris nihkus maailma keskpunkt paigast ära - sündis Tõruke! Ja ülejäänud aasta kahvatus selle kõrval.
November
tõi endaga kaasa vannitoa remondi, mis oleks pidanud lapse sünniks valmis saama. Tähistasime oma pere keskel esimest korda isadepäeva ning Tõrukese esimest minisünnipäeva. Ülejäänud aja veetsin ma kas last toites, lapsel mähkmeid vahetades või üritades veenda last, et ta peaks magama. Viimase osas olid tulemused lausa haledad. Ja välja nägin nagu Susan.
Detsember
Detsember jätkus novembri vaimus, ehk siis ohtralt mähkmevahetust, titekisa ning unetuid öid. Pisut jõululaule ka sekka. Isegi kui lund (sisuliselt) ei tulnudki sai ikkagi jõule neljas erinevas kohas peetud. Tõruke esitas iga kord jõuluvanale ühe ja sama jõululaulu ning produtseeris ohtralt toredaid pakikesi (mille sisu küll eriline üllatus polnud ja mis ei leidnud meie poolt väärilist hindamist. Üllatuse tegi aga Laisiku kutsikas.
Vot selline aasta see 2011 oligi. Murranguline aga õnneks siiski päris pooleks ei murdunud.
