Konn katusel

Lubasin mõned postitused tagasi panna üles pilte meie ümbereesti reisists. Siin ta on: Rohkem pilte ei saa panna, sest ülejäänud olen ma kõik oma edeva kujuga ära rikkunud.

Muusikaline vahepala

Antagu palun head nõu.
Millised laulud peaks olema ühes heas pulmalaulikus?
Kuna seltskond segane, siis peaks olema tegu üldtuntud lauludega, mida teavad nii noored kui vanad, aga mis sealjuures pole kõiki surmani ära tüütand.

(Minule tulevad pähe millegipärast ainult sellised temaatilised laulud nagu:
Põgene vaba laps, see on ainus võimalus...
Aga milleks meile vaja, seda ämmamoori maja?
Sigaretid ja viinad ja kirglised naised, mu elu kõik hukka on keeranud nad...
Ma tõstan klaasi, sest olen täna kurb...
Igal mehel suudlus mõlgub meeles, kuid ei iial pulmapäev...)

100 asja, mida teha enne abiellumist

Vaatasin ükspäev kalendrisse ja avastasin, et ainult kuu aega (ja mõned pudinad peale) ongi veel jäänud vallalise elu nautida. Mõtlesin, et panen siis kirja, et mis selle aja jooksul kõik veel ära teha on vaja. Ei, see ei olnud list a´la 100 asja, mida enne meheleminekut teha, vaid pigem list, et mis kõik tuleb teha, et pulmad korda läheks ja tähtsaks päevaks oleks kõik valmis ja olemas ning ei peaks viimasel minutil veel rabeleme ja muretsema hakkama.
Nimekiri tuli häbemata pikk. A4 sai ilusasti täis ja iga natukese aja tagant tulevad meelde uued asjad, mis kirja ei saanud (tõsi, ma unustan nad ka kohe ära. Sellega seoses, kas keegi oskab öelda, mis mu nimekirjast veel puudu võiks olla?). Ja mina omas naiivsuses arvasin, et mul on enamus asju organiseeritud. Noh, olulised asjad nagu Aeg, koht, kostüüm, külalised, toit, auto, fotograaf, muusikud ja muu selline ongi enamvähem olemas. Aga nipet-näpet on veel palju. Õnneks on veel aega ka!
Ah, et kas olen juba närvis? Veel mitte. Aga ma kahtlustan, et ega seda nö rahulikku aega enam kaua pole. Nii et kui te näete varsti üht hullunud pisardavat sasipead ringi jooksmas ja hädaldamas, et kõik on hukas ja pidu jääb ära, siis jah, mina see olengi.

Eriti suur ja eriti rammus!

Suure palavuse tulemusel tekkis mõte jäätist teha.
Ja tegingi.
Peaaegu nagu päris tuli.
Kaalujälgijatele ainult ei soovita!

Kuumarabandus

Palav. On see kellelegi üllatus?
Pean siin omaette plaani, et peaks oma töölaua meie kurikuulsasse wc-sse nihutama. See on praegu siin töö juures ainumas meeldiv ja jahe paik. Huvitav, kuidas kodanikud suhtuks sellesse kui ma neid hoopis selles asutuses vastu võtaks.

Aga raske on küll. eile ei saanud kuidagi magama jääda kuna päike oli katusealuse kambri nii kuumaks kütnud, et hingatagi ei saanud. akna lahtitegemisest polnud suurt kasu, kuna mingisugust õhku sealt sisse ei tulnud, küll aga trügis parv näljaseid sääski tuppa.

Kell 1 öösel andsime alla ja otsustasime keset ööd pidžaamas jahedamasse kanti emigreeruda.

Tuurilt tagasi

Olime Mpsiga ümber Eesti majakatuuril. Sellest tingitult ka säärane määratu vaikus siin. Aga homsest olen jälle tööl. Ei saa öelda, et see mõte mulle meeldiks. Tegemist vajavate koledate tööde hulk on ulmeline. Seda ulmelisem on aga täna öösel nähtud unenägu. Nägin unes, et läksin tööle ja ootamatult avastasin, et minu töö oli tore, huvitav ja lausa meeldiv... Ulme ma räägin.

Aga meie puhkusetuur oli lahe. Alustasime Hiiumaaga, sellele järgnes Läänemaa, omakorda põhjarannik, siis Kirde-Eesti ja Peipsi, peale mida väisasime Tartud, seejärel kihutasime Tallinna ja selle ümbrusesse ja siis jälle Lääne-Eesti kaudu koju.

Meie väikese matka saagiks langes 21 majakat ja 6 pretendenti kauneima kirikukuke tiitlile. Miljon sääse- ja parmulaipa jäi meie rada tähistama. Äikest saime ja päikest saime. Õnneks mitte pistevormis. Erinevaid lõkkekohti ja kiirgrille testisime. Siit juhatus. Kui saate, siis ärge kasutage seda grilli, mille söed näevad välja nagu põdrapabulad. See lihtsalt ei tööta. Teiste grillidega õnnestus meil liha ikka pika aja jooksul enamvähem ära küpsetada, aga põdrapabulagrilli puhul tuli lõkketuli siiski appi võtta. Grillitesti võitis siiski restoranis pakutu.

Kuna meie matk oli kergelt majakalise suunitlusega, siis käisasime ka Suurupi tuletornipäeval oma teadmistega hiilgamas. Tuletornide äraarvamise testis saime Mpsiga mõlemad maksimaalse tulemuse ja võitsime peaauhinna - romantikapaketi. Kuna me enamuste majakate juures olime reaalselt käinud, siis oleks võinud me vabalt ka silmad kinni selle võistluse kinni panna. Tantsuplatsil saime ka hiilata. Hämmastav.

Selle pisukese automatkaga saigi meil nüüd kõik Mandri-Eesti majakad külastatud. Jäänud on veel mõned saartel pesitsevad tornikesed. Lihtne see polnud. Paslepa alumise tuletorni juurde jõudmiseks sai ikka kilomeetreid üle pea kõrguvas roos parmude eest põgenetud. Aga ära tõime.

Hmm, peab magama minema. Pildid tulevad juurde homme või ülehomme või noh, küll nad tulevad.

Perekondlikud vangerdused

Eile sai vennaraasu lõpetamise puhul päälinna tuldud. Tuli ju oma silmaga kontrollida, kas ta ikka tegelt ka lõpetas või rääkis meile ainult udujutu. Aga tundus, et sellisel juhul oli ta ka ülikooli ära petnud, sest igastahes diplom talle anti. Me andsime mõned lilleoksad ka ja tegime tähtsa päeva mälestuseks ohtralt pilte. Õhtul aga mugisime kooki ja mängisime nõrkemiseni lauamänge!
Täna on plaan õde Tartusse viia. Jalust ära.