Suure ringi küsimus vol 2

Mis on punane ja veereb prügikasti juurest prügikasti juurde?Õige vastus Maailmaparandaja - punane ratas, punane kiiver ja eriti punane nina.

Aige

Nii, nüüd olen ametlikult haige. Palavikuga ja puha. Ja mitte sellise säästupalavikuga nagu mul tavaliselt on, vaid ikka korralikuga.
Nõuan oma seisundile vastavat hoolitsust ja poputamist.
Ja kellukest voodi kõrvale, mida tilistada kui midagi puudu, üle või valesti on.

Tsiteerides klassikuid: "Ma olen täiesti terve mees ja pean seda kõik seaama"

Läbi nagu Läti raha*

Praegu olen selline. Kui mul väheke teravam pilk ette tuleb, siis kirjutan teile ka nädalavahetusest.

*See on lätakate juures ringijõlkumise tulemus

Suure ringi küsimus

Mis on roheline ja veereb prügikasti juurest prügikasti juurde?
(Alatest homsest avaneb võimalus sellist oma silmaga näha.)

kevad - umbrohi lokkab

Detsembris 2007 oli mul ohatis. Siis möödus rohkem kui aasta ilma, et see umbrohi oleks minu huulele trüginud. Mõtlesin juba, et juhhuuu, olen suutnud ta enamvähem välja tõrjuda. Nii pikka ohakavaba perioodi polnud mul enne olnud. Aga ära sina hõiska enne õhtut (ja hilja õhtul ka mitte, naabrid võivad politsei kutsuda) - paar nädalat tagasi tekkis mul pisike ohakas. Tekkis, torkis, kadus ära. Nagu ikka. Siis jäi tervelt kolm päeva vahele ja tekkis uus ja uhkem. Mul on tunne, et ohakad teevad kaotatud aega tagasi. Võin kihla vedada, et kui see praegune ohakake ära kaob, siis paari päeva pärast tekib järgmine, mis on veel uhkem.
Kevade värk. Igatsugu umbrohtu tärkab.

Talgud

See nädalavahetus algas juba poole nädala pealt ja möödus puhtalt aiatööde tähe all.
Neljapäeval, nagu juba mainitud sai, oli töö juures hoogtööpäevak.
Reedel toimus Sutus suur devõsastamine. Sai isegi natuke õunapuid kärbitud. Ma ronisin kääridega puu otsa ja tegin näo nagu ma teaks, mis ma seal teen.
Laupäeval leidsid aset aga suured puisniidu hooldamise talgud. Üle kogu Eestimaa kogunesid kohale usinad talgulised (mõni tuli lausa jooksuga). Ja siuhvilks saidki mõlemad puisniidud puhtaks. Üksi riisuks ma neid ilmselt kuni jaanipäevani. Nii et suured tänud kõikidele kes kohale tulid. Tuleb tunnistada, et ma olin saabujate kvantiteedi osas palju skeptilisem. On mul ju selgelt meeles palju siis talgulisi tuli, kui mina ja Laisik samalaadset üritust korraldasime...
Talgute korraldamiseks oli muidugi imetabane ilm. Päike paistis ja linnud laulsivad ja päike paistis. Ei, see pole stiiliviga, ega ekslik kordus. Päike paistiski vähemalt kahekordselt. Kuidas muidu võis juhtuda, et ma selle lühikese ajaga, mis ma reha vibutasin, nii ära põlesin. Õlad ja selg on mul nüüd tumepunased ja oi oi kui hellad... Ninast ei tasau rääkidagi.
Kui rehad olid nurka visatud asuti grillima (kasutati "Ocean breeze" lõhnalist süütevedelikku), hiljem aga kui kõht oli täis, siis suunduti Ida-Saaremaale janu kustutama. Hommikul küpsetas Laisik veel oma imelisi pannkooke, mida serveeriti metsmaasikamoosiga ja siis oligi viimane aeg talgulised minema kupatada...
Täna on aga siinkandis lahtiste uste päevad.
Mina üritan päikese eest varjuda. Mul on hirm, et kui veel päikest saan siis lahvatan suure leegiga põlema.

Anti-panda

Näikse, et eilne hoogtööpäevak on toonud mu näole rõõmsa jume. Jah. Päike on kõvasti kõrvetanud ja olen nüüd näost (eriti ninast) tulipunane. Siisiki, silmade ümber on (prillidest) heledad laigud. Näen välja nagu antipanda. Õnneks läheb see peatselt üle. igasugune jälg sellest, et ma kunagi päikesega kokku olen puutunud kaob ja ma muutun taaas näost valgeks nagu jääkaru (ainult selle vahega, et jääkarul on nina must, minul punane)