Jõulupidustused

Jõulud selleks korraks üle elatud. Sel aastal oli jälle pisut teistmoodi kui eelmistel.

Nimelt ei olnud 24. mitte ühtegi jõulupidu. Selle asemel läksime Mpsiga hoopis matkama. Meie igasügisene Harilaiuretk oli ju veel tegemata. Õnneks oli ilm piisavalt sügisene, nii et käras küll. Tänu mereliselt pehmele talvele võis lumevalgetest jõuludest vaid unistada. Meie saime hoopis vahuvalged jõulud!

Vesi vahutab ja keeb, kalda poole otsib teed; 
tulvab randa taandub samas - soomussärgid sätendamas, 
väljub vahutavast veest nelikümmend vägimeest

Oh seda lainete möllu. Tahes tahtmata piilusin silmanurgast, ega Tšernomori näha pole. Ei olnud. Aga meeldivalt värskendav oli see jalutuskäik küll. Hea vaheldus hapukapsalehale ning verivorstivingule.

Ega verivorst ja hapukapsas ka olemata jäänud, kuigi need saabusid alles 2. jõulupühal.
Esimesed jõulupühad veetsime minu perekonnaringis. See perekonnaring on juba päris suureks paisunud ja lapsepõlvekodu hakkab pisut väikeseks jääma. Õnneks mahub häid lambaid ühte lauta päris palju ja meie lustlik "itaalia perekond" sai oma jõulud kenasti ära peetud. Olgugi, et istekohad oli defitsiit ja söömine toimus püstijalabaaris.
2. jõulupühad olime Mpsi perekonnaga, mis on pisut pisem, aga kordades vaiksem.

Nüüd tuleb aga püksirihmal kaks auku järgi anda ja 1. jaanuarist jälle dieeti pidama!