Viimasel ajal on elu jälle kuidagi eriti kiireks läinud. Tegemata tööd kuhjuvad ja uusi tööülesandeid trügib muudkui peale. Eks seda süvendab ka see, et seoses täpimaaniaga tuleb aegajalt kodukontori teenust kasutada, aga teadupärast on kodus töö tegemise efektiivsus oluliselt madalam. Lisaks on alanud igatsugu ürituste hooaeg.
Näiteks avastasin endas logistikahuvi ja käisin vaatamas kuidas Muuga sadamas elu käib. Vilkalt, oleks õige sõna kokkuvõtteks. Hiidsipelgad kihutasid niimoodi ringi, et mul oli hirm, et sõidavad meie pisikesest punasest bussist lihtsalt üle. Õnneks siiski pääsesime.
Eile jälle sain üle pika-pika aja testida oma pauerpointide tegemise ja ettekannete meisterlikkuse taset. Ülikoooli ajal tuli neid tihti teha, aga viimasel ajal mitte nii väga. Olgem ausad, ma pole ka neist puudust tundnud. Minu kirjalik eneseväljendamisoskus on oluliselt ladusam kui suuline.
See-eest on Täpsi suuline eneseväljendusoskus lausa meisterlik. Näiteks küsisin talt, mida ta jõuludeks tahab, tema vastas ilma pikema mõtlemiseta: "Kiisut!" Kui ma küsisin, et mida ta lisaks kiisule tahab, siis sain vastuseks: "Eee...ee...ee...ee..ee..e...ee...eee...eee....eee....eeee....Kiisut!"
Tegelikult mudiugi räägib ta nii et tolmab. Kui kõik teised on juba väisnud, siis tema jätkab seletamist. Tõeline jutulind.
Tõruke seevastu on väga kindel, mida ta tahab jõuludeks saada: "Sinist näo ja silmadega rongi!"
Mina tahaks kaalu, mis näitaks 20 kilo vähem. Komplekti võiks kuuluda ka vigurpeegel, mis teeb keskelt peenikeseks ja mujale ka juurde ei lisa. No ja siis veel riideid kus on sees mitme võrra väiksem number.