Laulu-laulu-laulu-laulu-laulukarussell

Kas teate, mis on viimasel ajal minu lemmiksaade televusserist? Õige vastus - Laulukarussell. Seda te poleks pakkunud, ah? Mps ka imestab, et mis see mulle küll pakub. Ei tea isegi. Juu elan läbi oma täitumata lapsepõlveunistusi.
Nimelt kui mina veel väike olin, siis vaatasin Laulukarusselli ja neid lapsi kes seal laulavad ja mõtlesin, et ma laulaks iga kell vähemalt sama hästi kui mitte paremini (siis ei olnud muusikatädi mulle veel öelnud, et mul olla karu hääl ja parem oleks kui ma ei laulaks ja piirduks vaid luuletuse lugemisega). Eriti ahvatlevad tundusid mulle aga auhinnad, mis nad sealt said. Isegi see kummist krokodill oli ahvatlev. Barbidest ja disniländi sõitudest rääkimata.
Mingil kummalisel põhjusel, mind siiski Laulukarusselli saatesse osalema ei saadetud. Ilmselt sellepärast, et olin leidmata talent (ja selleks jäingi). Seetõttu jäigi mul üle vaid saadet telekast vaadata ja kujutada ette kuidas mina neid barbisid võidan.
Nüüd ma enam osalemisest ei unista (no ei kvalifitseeru vanuse poolest lihtsalt) ja barbid ka ei huvita enam, aga Laulukarusselli vaatan ikka. Üritan siis ära arvata, kelle žürii võitjaks valib. Enamasti arvan valesti.  Kahtlustan, et asi on žürii, mitte minu muusikalises tajus.
Selle Laulukarusselli ainus negatiivne omadus on see, et mul jäävad laulud hirmus kergesti kummitama ja siis ma käin ja laulan/ümisen/jorisen nädal aega viimases saates kuuldud laule. Aga Tõruke (ilmselt tulevane Laulukarusselli žürii liige) ei hinda minu lauluoskust sugugi kõrgelt ja nii ma saan tema käest pidevalt riielda, et julgesin häälepaelu paotada...

Sel nädalal on mul vahelduva eduga kummitanud
"Taevas paistab päike,  olen lõoke väike,  laulan liili-lõõlila, liili-lõõli-lalalla." (see pisike tüdruk laulis nii ilusasti ilma ühegi r-täheta!), "Miks lastel aia taga, ei ole saba, pole saba? Miks kena pehmet karva võib silmata nii harva...", "Oi tulikakollane lõõm,  tuulelõkkena puude all kooldub,  mul oli üks ilus rõõm,  ja see rõõm polnud millestki loodud..." "Vaata eemalt, ära tule veel, vaata kaugelt, ära tule veel... See on minu ja mu tuule keel..."

Järgmisel nädalal juba uued laulud!

Pujäänindus

Käisime täna Tõrukesega röntgenis. Oi ma pelgasin seda käiku. Arvestades poisi kontrollimatut loomust ja kalduvust oma antipaatiat kõrgete aga see-eest valjude nootidega väljendada olin kindel, et sellest tuleb üks katsumuste rohke üritus. Aga võta näpust. Tõruke istus toolile, naeratas leebelt röntgenitädile, kiigutas kavalal ilmel jalga ja lasi kõik protseduurid vastuvaidlemata läbi viia. Musterlaps. Õnneks (või ka mitte) muutus ta päeva edenedes endiseks. Muidu oleksin arvanud, et keegi on öösel minu esipujääni ära viinud ja võõra lapsega asendanud.

Ja minu pisipujään saab homme juba pooleteise aastaseks. Suur tüdruk juba. Oskab ka täiesti korralikult jonnida.

paus

Vaikus blogis pole tingitud mitte maamaksust, mida ma igal vabal hetkel vorbin teha, vaid ikka sellest, et peale suurt jubileumi on blogil lihtsalt pikk pohmakas ja ta ei talu klahvide klõbistamist.

Suur juubileum

Kujutage ette, ma olen 10 aastat bloginud. Ma pean olema päris vana.

Igatahes on täna minu pisikesel (viimasel ajal ka vaiksel) bloginurgakesel sünnipäev. Palju õnne mulle ja kõigile minu blogi lugejatele ka.

Kingitused võite saata minu kodusel aadressil. Kui lillede ja veiniga kohale tulete, siis pakun keedumuna. Kui vaja võin küünlad ka külge panna.

Selle 10 aastaga olen postitanud 2044 sissekannet ja ainult ühe olen ära kustutanud. See teeb keskmiselt 204 postitust aastas. Tõsi, viimaste aastatega on trend olnud langev. Näiteks möödunud aastal tegin ainult 123 postitust Kõige produktiivsem oli 2007 aasta. 
Kõige enam on loetud järgmisi postitusi

100 ramatut, mida peab lugema Nov 14, 2008, 5 comments	3224 pageviews
Tüdrukute õhtu Aug 15, 2010, 1 comment	2022
Suur horoskoop 2010 aastaks! Jan 4, 2010, 7 comments	1887
Värviraamat mida värvida ei saa Aug 5, 2008, 3 comments	1502
Pulmadest. Põhjalikult Aug 24, 2010, 3 comments	536

10 aastat on blogeeritud (ma olen niii vana). Kuhu edasi? Ikka edasi, ikka edasi, ei sammukestki tagasi.

Ja nüüd targad öelge mulle, kuidas ma saaks kogu oma blogist teha tagavarakoopia? No et kui blogger mingil põhjusel äkitselt põhja läheks, et siis sellega seoses ei kaoks ka minu 10 aastat (no nii vana noh) memuaare.

Mitte kõige teravam pliiats

Nii, minu lähipäevad on sisustatud sellega, et istun arvuti taga ja muudkui klikin. Mul on 4603 maaüksust ja igale ühe kirje lisamiseks tuleb teha 7-8 klikki. See teeb kokku minimaalselt 32221 klikki. Nii võib ju nüriks minna.

Kutse külla

Tulge nüüd kõik ruttu meile külla. Korter pole ammu nii korras olnud kui praegu ja patt oleks seda juhust kasutamata jätta. Aga te peate oma küllatulekuga kiirustama, sest niipalju kui ma oma lapsi tunnen, on see kord homseks õhtuks vaid õhkõrn mälestus ja tekib kahtlus, et kas see kunagi üldse eksisteeriski.
Aga oi ma nägin vaeva ka :). Saatsin mehe ja lapsed naabersaarele pagendusse ja tuhisesin kui hüperaktiivne tuhkatriinu tolmuimeja, mopi ja lapiga mööda korterit ringi. Isegi Tõrukese picassolikud kunstiteosed said seintelt ja ustelt maha nühitud. Ainult tapeedile jäid need alles, sest ma ei tea veel imerohtu, mis pastaka ja rasvakriidi tapeedilt eemaldaks nii, et tapeet ise alles jääks. Võibolla aloe vera geel?
Nüüd läigib korter nagu prillikivi (hmm, huvitav, milline näeb välja prillikivi ja mis imevigur see üldse on selline).

HUA!

Kunagi kui mahti saan, kirjutan jälle siia. Hetkel ei ole mahti. Maht on kaduma läinud. Kui keegi juhtub mahti nägema, siis saatku ta palun koju :)