Käisime täna Tõrukesega röntgenis. Oi ma pelgasin seda käiku. Arvestades poisi kontrollimatut loomust ja kalduvust oma antipaatiat kõrgete aga see-eest valjude nootidega väljendada olin kindel, et sellest tuleb üks katsumuste rohke üritus. Aga võta näpust. Tõruke istus toolile, naeratas leebelt röntgenitädile, kiigutas kavalal ilmel jalga ja lasi kõik protseduurid vastuvaidlemata läbi viia. Musterlaps. Õnneks (või ka mitte) muutus ta päeva edenedes endiseks. Muidu oleksin arvanud, et keegi on öösel minu esipujääni ära viinud ja võõra lapsega asendanud.
Ja minu pisipujään saab homme juba pooleteise aastaseks. Suur tüdruk juba. Oskab ka täiesti korralikult jonnida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar