teisipäev, detsember 15, 2009

Kuldsete kätega?

Hakkasin ükspäev rumala peaga käsitööliseks. No mõtlesin, et kuna mul nüüd peaaegu et köök olemas on, tuleks sinna ka ilusad kardinad teha. Vaimusilma ees lehvisid mu akna ees kaunid tikandiga kardinad. "No kui raske see ikka olla saab," mõtlesin ma naiivselt ja ostsin ohtralt mulineed. Nüüd olen kolm õhtut tikkinud nii et silm krillis peas (oi niidikeste lugemist). Kui nüüd arvestada, kui palju tehtud on ja kui palju veel teha on, siis enne järgmisi jõule kindlasti valmis ei saa. See aga eeldab, et mul niipalju kannatust ikka on. Pakkuge kolm korda, kas ma olen tuntud oma kaameli kannatuse poolest või pigem kärbse kärsituse poolest.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Isa Mati
Kas tehtud tikandid on ristpistes? See on väga aega nõudev töö.Tean seda omast käest, sest olin ise kah Sinu vanuses suur tikkija.

maailmaparandaja ütles ...

Ikka ristpistes. See on geenidest ilmselt...

Meretuul ütles ...

Jah, ma tean väga hästi, mida sa tunned. Ka mind haarab paar nädalat enne jõule tavaliselt jubetu käsitöövaimustus ja maalin endale vaimusilmas juba ette, mida kõike ma oma kätega jõulukingitusteks meisterdan.
Sel aastal juhtus see olema justnimelt ristpistes linikud ja padjad ja pajalapid jne. Oh, seda püha naiivsust!
kui esimese lillekese linikule tikkimine terve nädala võttis, sain aru, et hurmava kassipildi tikkimiseks kulub tõenäoliselt aasta ....
Edu sulle igal juhul!