Pesukass

Pesukarudest olete te muidugi kõik kuulnud. Aga pesukassidest? Meil siin on üks selline. Muidu pole teda kunagi näha, aga kui ma lähen pesu kuivama panema, siis ilmub ta kui lummutis kusagilt välja ja hakkab kahtlaselt ümber minu pesukorvi tiirutama. Mina isiklikult, paranoiline nagu ma olen, kahtlustan, et ta lihtsalt ootab hetke, mil ma valvsuse olen kaotand, et siis minu pesukorvi hüpata ja see ära märgistada... Muud seletust mul pole. Siiamaani pole see tal õnnestunud, aga minul pole õnnestunud jälle kunagi pesu kuivama panna nii, et see kiisu seal nillimas poleks. Olgugi, et ma olen hiilinud ja puha...

Missis Pille šokolaadipirukas

Pagari-Pille tegutseb jälle. Soolaleivalistele ja auto liigutajatele sai eile pakutud šokolaadikooki, mis on iga kaalujälgija unistus. Lõin naljapärast punktid ka kokku... Kui ma selle koogi oleks üksinda nahka pistunud, oleks ma kogu oma nädala punktid ära söönud...

Aga tulge teinekordki külla, siis on mul jälle põhjust mingit imerooga katsetada...

P.S Kas mu uus triibuline põll ei sobi mulle mitte imetabaselt? Nii võiks päris uskuma jääda, et ma olengi eeskujulik perenaine :)

Pille ja Milli

Nagu te teate saavad kõik mulle olulised asjad nime. Ei tasu lootagi, et auto ilma jäi. Seekord tuli nime panek kuidagi kergelt. Nimi on tal Emmelliine, sõpradele Milli. (Nimi nagu näha tuleb auto numbrimärgist M (emm) L (ell) I (ii)).

Romantiline piknik

Eile õhtul sai siis uue autoga romantilisel piknikul käidid. Kihutasime mööda kurvilist rannamaanteed kuni leidsime kõige kaunima sääserikkama päikeseloojangu. Ja sinna me peatuma jäimegi. Rikkalikult pooleteise sarvesaia ja pudeli Spritega varustatult olime piknikuks korralikult ettevalmistunud.
Ahh, Mis sa hing veel ihkad.

P.S lasin herr Piltnikult oma uue auto ka jäädvustada, et siis pensionipõlves oleks hea meenutada - minu esimene auto...

P.P.S Kui herr Fotograaf oma pildid arvutisse tõmbab, siis näitan teile ka, et mu auto on isegi ilusam kui reklaamplakatitel

Tadaa!!

Ära tõin!
Hea auto. Baasvarustusse kuulub pudel šampust ja puha. Mida veel hing ihata oskab. Tulevikus enam jala ei käi. Mitte kunagi. Ei iial. Võite nüüd arvata kas järgmised 50 postitust ma räägin sellest kui imeline auto mul on või mitte.

Jaa, küpsised olid head, aga need said otsa. Ja kaua sa õnnetu hing ikka ühte ja sama kraami närid. Tahaks ju vaheldust ka. Aga mida? Minu arust on perenaise rolli juures kõige keerulisem otsustada, et mida siis tänaõhtul ka süüa teha. Täna oleks äärepealt poes nutma hakanud. No lihtsalt polnud mitte kui midagi, mida ma viimase nädala jooksul vähemalt 30 korda söönud poleks. Tunne oli küll selline. Hirmus.

Pagari-Pille

Oma pirukaärist innustunult kõrvetasin eile terve pannitäie küpsiseid ära. Aga pole hullu, tegin täna uued ja need mis eile hukka läksid, need müün pärast kalli raha eest söetablettide pähe maha neile, kel kõht peaks mingil põhjusel (vaevalt et pirukatest) korrast ära minema.

Aga täna saab siis mitte kõrbend kohupiimaküpsiseid.

Võtsin endale kassi...

või kaktuse...

See seletaks hästi kõik need kriimustused, mis mu kätel jalgadel laiutavad. Aga igav tõde on see, et sai lihtsalt maal väheke võsa maha võetud. Kujutage ette, millised kibuvitsapõõsad seal olid. Nende vars oli päris korrlaiku palgi mõõtu. Nii et siit väljakutse kinnisvaraarendajatele. Kui teil juhtub mõnel looduskaunil Natura alal, ehituskeeluvööndis, üleujutataval alal mõni pisike maatükike olevat, siis võiksite kaaluda sinna paarikümne palkmaja püstilöömist. Minu käest saate väärtuslikku kibuvitsapalki. Vargakindel. Koera ei pea võtmagi. Väärt äriidee, mis?

Ja siis veel see, et keegi on mulle salaja kallale tunginud. Raske nüri esemega on vastu pead löödud. Kes sooritas selle vandalismiakti minu pea kallal? Ei mäleta. Ilmselt sellepärast, et sain obaduse vastu pead. Aga muhk on vinge ja valus. Nüüd tuleb veel välja uurida, kas midagi kaduma ka on läinud.
...või olen ma pirukategemise käigus ise end taignarulliga vigastanud... Mind ei või ju teada

Piragi

Aga nii kiirelt pole ma varempirukaid küpsetanud kui täna soolaleivalistele.

Minust võib saada varsti kiirtoitlustusketi MäcPille Pirukad omanik.

Hommikused mõtted

Aga hommikuti tööle sõites võin raudpostnaelkruvikindlalt arvestada sellega, et vähemalt kahest vastutulevast autost mulle viibatakse. Need sõbralikud inimesed on minu äi ning kohalik konstaabel.
Aga kulujutud räägivad et kusagil Poolamaa auklikel teedel pidi minu uus auto Eestimaa auklike teede poole kihutama. Siis ma hakkan hoopis teise autoga ommikul tööle kihutama ja siis ahaa, siis nad ei tunnegi mind ära.

Tahaks koju magama tagasi. ei taha tööd teha...
Aga see töökuhi siin laual hakkab juba nii suureks muutuma, et ma olin sunnitud osa kuhjast laua alla lükkama. Sellega seoses, mul oleks vaja siia laua kõrvale paberihunti, kellele ma saadaks suunata kõik keerulised asjad ja paberid millega ma midagi peale ei oska hakata. Ja kuna mul on ilmselgelt liiga palju tööd, siis kuulutan valla nimel välja konkursi uue ametniku leidmiseks. Nii et kui sa oled tugev ja kindlameelne, ei karda probleeme ja oled suure pingetaluvusega, kuid ise vähenõudlik, siis uus loodav koht on just sulle. Ametinimetuseks saaks: Probleemsete asjade spetsialist. Mulle jääks siis lihtsad ja meeldivad ülesanded.

Panin pausi

Andke mulle andeks et kirjutan harvemini kui minusuguse puhul oodata võiks. Ei ma pole rattaretkel surnuks külmunud ega muul õnnetul kombel otsa saanud, lihtsalt keegi on ööpäevast umbes poole ära varastanud. Kuidas muidu saaks seletada seda, et mul mitte grammigi aega pole.

Muide, mäletate, kolm aastat tagasi kui ma ma bakatööd kirjutasin, siis praalisin ma, et lõputöö on käkitegu. No nüüd on mul uus lause. Lõputöö on tühi asi. Et mitte öelda sisutühi.

Rattaretk

Oh mind, mul on ju teie ees võlg. Pole rääkinud rattaretkest ega midagist. Üldjuhul nõustun ma sellega, mis Jupijumalus oma ajaveebis kirjutas. ja asja tehnilist poolt võite lugeda Unistaja poolt, aga, et asi oleks arhiveeritud, siis sai seegi aasta roheliste rattaretkel hella ja tundelise antisadulakujulise istmikuga prügikastikõrval seistud ja nina punaseks kõrvetatud, et seda pärast lämmijärves jahutamas käia.
Selle korra eripäraks oli OÜ Isa ja Poeg Kõikvõimalikud Teenusesd, kes tõesõna vääriks eraldi postitust, või lausa ausammast. No lihtsalt nii uskumatud tegelased olid.
Ja ei külmunud surnuks sel aastal. mis on suur edasiminek võrreldes eelmiste aastatega. ja kolmandal hommikul jõudsin ma oma 30 meetrit sõita enne kui aru sain, et vist ikka on natuke valus. Mul on selle kohta oma teooria. Kui soovite, siis teinekord rummikoksi kõrval räägin teile. A praegu lähen ma oma rummikoksiga televisiooni vaatama. Seal pidi näitama minu ema, kes kuningannal kät surub. Vaadake teie ka. Ega iga päev näe seda kui kuningannal selline au osaks saab.

paus 15 minutit

Nii, järgneva 3 päeva jooksul pole mult kindlasti ühtegi sissekannet loota. Võite hoopis tulla ja vaadata kuidas ma ratta seljas kihutan silme ees prügikastid. Kindlasti kuulete ka sellest retkest kui ma juhuslikult ei külmu kringliks nagu kombeks on saanud. Sele vältimiseks laenasin Mpsilt sooja magamiskoti, mis on peaaegu et sama suur kui Gotfried ise...

Maailmavallutaja

Jaa, õige tunne on sees.
Maailm ootab vallutatud saamist.
Ja mina krooniline maailmavalutaja muutun taas maailmavallutajaks. Gotfried minu ustav kannupoiss tuleb ka kaasa.
Enne nagu ei saanudki aru, aga jah, olen oodanud, et taas seljakopti raskust tunda ja mööda Eestit ringi hulkuda. See mis omme algab on ainult soojendus, aga oodake, suvi on veel pikk ees.

Elu on ilus

Rahu taevas, inglid maa peal ning juhendaja võttis minuga ühendust ning saatis the Artikli tagasi. ja taustaks kõlab Mpsi esimene klaverikontsert. Mida võiks hing veel enamat ihata???

(puhata ja mängida näiteks????)

Tegimegi ära!

Kuidas mina Pügi-Pille, nagu mind laiemates ringkondades tuntakse, olekski saanud sellest üritusest kõrvale jääda. Ei kujuta jah ette sellist pompöösset juhtumit. Nii juhtuski, et meie pisike kuid tubli tiim suundus vapralt ühte väikest prügikuhjakest hävitama. Väike oli see prügikuhi ainult eemalt vaadates. Peale nelja tundi prügi sääskede ja väikeste tigedate oranžide sipelgatega võitlemist nägin mina välja must kui mooramaamees ainult selle vahega, et ma olin punasekubluline. Ja prügi? No ühe koormatäie vanarauda vedasime ära, teise koormatäie klaasikilde ja muud prahti samuti. Oleks kindlasti kolmandagi koormatäie saanud kui oleks jätkanud kaevandamist. nappis aga aega ja jõudu. Aga lõpptulemus oli siiki päris uhke!

(Klikates pildil suureneb see märkimisväärselt)

Väärt kraami oli seal muidugi küllaga. Näiteks oleks võinud eilse saagiga vabalt avada kingapoe. Erinevaid kingi, saapaid, kalosse, kummikuid, plätusid ja muid jalavarje tuli kultuuri kihi alt välja kui seeni peale kosutavat vihma. Kas mõnel neist ka paariline oli, selles ma nii kindel poleks, aga no kuulge, kui tihti kingapoes ikka kingi paarikaupa näeb? Kõik üksikud. Hobuseraudu oli küll kaks. Aga no sellel hobusel, kes neid proovimas käis oli ka ainult 3 jalga.

Aga mis mind tõsiselt üllatas oli see priiskamine. Kujutage ette, terve muhumaa peale oli 8 suurt kollast kilekotti kuhu oleks pidanud Taara panema. Kuulge, kogu muhu saare peale ei leia nii palju taarat. Ja mis veel hullem. Punaseid kilekotte oli meie pisikese saare kohta kogunisti 3! Priiskamine ma räägin.

kuidas sinikatest lahti saada?

Just sellise küsimusega oli keegi minu blogisse eksinud. Ausõna, kui sa mind näinud oleks, siis saaks kohe aru, et otsid valest kohast. Mul on miljon-triljon sinikat, üks vikerkaarevärvilisem kui teine. Võiks arvata, et ma kannatan koduvägivalla all või olen lihtsalt purjus peaga tuletorni keerdtrepist alla kukkunud. Aga nii see teps mitte ei ole. Olen lihtsalt äraütlemata osav (aga ärge seda kodus järgi proovige).

Pulmakellad kõlisevad?

Teatame ametlikult, et tuleme küll teie pulma!

Trv Kadri ja Hannes

Vot selline sõnum tuli mulle eile*. Kas Kadri ja Hannes tevad minu kohta midagi, mida mina ei tea?
Igastahes on meie pulma juba 3 inimest registreerunud (Iirlast ei saa ju unustada). Registreerimine on eniselt avatud. Kui piisavalt palju pulmalisi koos on, eks siis õunte pealt vaatame edasi. No et kas tuleb jaht või ei tule.

* Kellegi teise vana telefoninumbri ülevõtmise rõõmud