Kas keegi teab...

...kus mu pliiatsid on? Nende kadumises süüdi on vist Joonatan!

Nagu võite arvata, siis mõtlesin ma veidike oma suurprojektiga edasi tegeleda, aga oh õnnetust. Pliiatsid on kadunud ja mitte kusagilt ei suuda ma neid leida... Nii ei saa ju. Ja siis kui ma joonistada ei taha, on kõik kohad tihkelt pliiatseid täis, nii et ei saa istuda ega astuda, pikaliviskamisest rääkimata. Alati kui neid sihtotstarbeliselt kasutada tahetakse, siis nad haihtuvad. Nii ei saa ju!

On päevi, mil sajab vihma isegi siis kui paistab päike. Meie perre on saabunud vihmahooaeg. Ei ole enam vanaisa kes ennustaks ilusat ilma...


Kallis olid meile!

Nostalgia

Otsisin oma autokoolitunnistust. Loomulikult ei leidnud ma seda ja kui seda voodi all ka pole, siis pole seda kusagil (voodi alla pole ma igaks juhuks veel vaadanud, sest kahju on lootust nii vara tappa). Leidsin aga terve sahtlitäie nostalgiat. Vanad päevikud, "Minu sõbrad", pühendustega tšekikogu... Olid ajad, olid ajad. Kui te mulle järgmisel korral külla tulete, siis näitan teile uhkusega oma tšekikogu! Siis võite vaadata ja suu lahti imestada, kuidas mul küll on õnnestunud selliseid rariteete hankida.
Ma ütlen teile saladuse - pühendumus, pühendumus viib sihile!

Täna muideks liigutasime äärmise pühendumusega Ketsi paika. Nii nagu kord ja kohus.

Pidu

Eile siis tähistasime tagantjärele suurejooneliselt minu väikesejoonelise blogi sünnipäeva.

Õhtu arenes tormiliselt ja hommikuks oli asi niikaugel, et jätsin oma habaharja Laisiku juurde. Vot niikaugele on meie suhe areneneud. Seda vist ei pea mainima, et minu riided niikuinii Laisiku kapis on... Aga nüüd võin iga kell Laisiku juurde minna ilma, et mul tuleks suuhügieeniteemalisi muremõtteid mõlgutada. Nüüd tuleb veel kaisukaru Laisklooma residentsi viia ja ongi peaaegu et kõik olemas, mida eluks vaja.

Pilt

Vot nii

Minu kõrvu jõudis nurin, et ma olevat oma blogi väheke unarusse jäänud. Anna andeks kallis blogi, aga sa oled nüüd juba piisavalt vana, et aru saada - maailm ei keerle ümber sinu! Ümber minu keerleb hoopis. Mul pole praegu aega blogi kirjutada, aga kui soovite, võin teile iga kell mõne graafiku joonistada. Või isegi kaks.

Ja see graafik kusjuures on suhteliselt tõepärane. Nüüd arvake kui lootusrikkalt ma usun oma lõputöö õnnestumist?

Nii, Potter sai läbi, elu võib kulgeda taas oma tavapärast rada mööda nagu bowlingu kuul mööda renni!

Äärepealt oleks unustanud...

Palju õnne kallis blogi 3 aastaseks saamise puhul!!!

Kolm aastat katkematut hülgemöla, kirjanduslikke liialdusi ja ohtralt kirjavigu. Päris suur hulk arvestades minu grafomaanilisi kalduvusi.
Kolm aastat sai täis, kas ma nüüd lõpetan blogimise?
EI!!!
Ärge lootkegi.
Tuleb tunnistada, et ma olen oma blogisse ääretult kiindunud. Või noh, ta on osa minust. Milline osa? Mälu valdavalt. Ma unustaks paari aastapärast oma nime ka kui ma seda iga kell siit järele kontrollida ei saaks.

Igastahes veelkord palju palju palju palju õnne minu blogile.

Ja teie kallid blogikülastajad (eriti need õnnetud, kes ongi minu blogi kõik need 3 aastat jälginud), mul on küll äärmiselt kahju teie raisatud aja pärast, kuid ise olete süüdi! Tulge järgmistel 3 aastal jälle!

NB! Minu blogi sünnipäeva tagasihoidlik tähistamine toimub täna õhtul minu juures! olete oodatud!

Nurgakivi

Nii, asjaolud on nüüd niikaugel, et minu tulevase kodu nurgakivi on mul täitsa olemas. Ülejäänud on kõik vaid korraldamise küsimus.

Potter on päevaplaanis

Mis te arvate, kui palju jääb inimesel aega üle, kui tal on töö, kool, ja Harry Pottery raamat? Arvutame õige koos:

Töö - 8 tundi + 1h lõunat + 1 h sinna ja tagasi liiklemiseks. Kiire arvutus annab tulemuseks 10 h.

Kool - kõik ülejäänud ärkvel olev aeg. Ehk siis 24h - 8h (mõeldud magamiseks) - 10 (töö) = 6 h

(ni palju pole ma reaalselt võimeline järjest koolitööd tegema, nii et ma ilmestan seda söögipauside, blogi kirjutamise ja muidu viilimisega).

Harry Potter - Kes see tarknina ütles, et öösel peab 8 h magama. Vale. Öösel peab Harry Potterit lugema (tean, tean, ma olen vist üldse viimane inimene, kes seda lugeda tahab ja seda siiamaani teinud polnud).

Igastahes ärge siis imestage kui teile mõnipäev zombi vastu jalutab, silmad peas punased kui härjal ja mitte kui midagi ei taipa ümbritsevast. See on ajutine nähtus ja möödub kui Potter läbi saab.

Pilt

roheliseks kasvatamisest ja lahendus müsteeriumile

Ma olen alati rääkinud, et ainumas võimalus prügisorteerimist ja rohelist mõtlemist juurutada, on kasvatada peale uus keskkonnateadlik põlvkond. Meil siin just nii tehakse. Istun mina oma toas ja maadlen artikelusega kui kuulen teisest toast selliseid märksõnu.
- Murdjalapsuke, vii see Maailmaparandajale...
- ära sa seda mingil juhul prügikasti viska!
Ja peatselt ilmubki minu uksele murdjalapsuke, käes pakendijäätmed. Ilmselgelt on ta segaduses ja ei taha neid mulle anda. Lükkab hoopis minu voodi alla ja ütleb ise mureliku näoga: "Peitu!"
Mis sellest järeldada?
a) elanikkonna seas valitseb endiselt teadmatus ja jäätmed üritatakse silma alt ära sokutada.
b) ma tean nüüd miks kõik minu kadunud asjad enamasti just voodi all pesitsvad. Nad on lihtsalt peidus.

P.S Prügi kui selline on Murdja sõnavaras täiest olemas.

Sõrmed sahtli vahel

Üritasin karmide jõuvõtetega endalt teavet välja pressida. Ei õnnestunud. Nii kangekaelne olen. Aga sõrmed valutavad nüüd küll.

pilt

Surnud sipelgad!!!!

Ja paluks nüüd käituda vastavalt. Naerma loomulikult hakata ei tohi.

Ehk siis lugu sellest kuidas päälinnas pidutsemas käidud sai. Ema joonistas mulle kodus kaardi Triinu korterist. Tal olid uskumatult head andmed. Isegi kapp oli täpselt seal kus kaardi põhiselt olema pidi. Ilma selleta oleks ma kardetavasti lootusetult ära eksinud.

Sünnipäev oli küll Triinul ja Sandral, aga ka mina sain kingituse. Tuleb lihtsalt õigete inimestega lähedasi suhteid hoida :D

Pidu ise oli tormiline. Koorusid lahti siiani saladuses püsinud suhted. Triin avaldas mulle nii hoogsalt armastust, et minu seelik selle peale laiali lagunes ja nööp laias kaares üle toa lendas. Põhjus võis muidugi peituda ka tangusalatis. Aga anna andeks Triin (ja Unistaja, sina ka). Ma armastan teid mõlemaid tõesti väga, aga ma olen oma naeratuse juba teisele ära lubanud.

Ja kui on vaja kedagi pimedas toas pikkuse, kaalu, vanuse, juuksevärvi, kinganumbri või tallinnakilupäevapühak teab mille järgi reastada, siis meie tiim oli igastahes vaieldamatult osavaim.

Aga peale eilset õhtut vaevlen ma tõsises identiteedikriisis. Ma ei tea kes ma olen. Kohutav. Rahvas räägib, et ma olevat vanem poliitikaga tegelev mitte naaberriikides elav euroopa naisterahvas, keda ma ei tunne ja mitte iial ära ei arva. Oh õnne.
Mulle ei meeldi oma ignoratsusega just uhkeldada, aga tõesti, polnud ma sellisest nimest, mis minu otsa ette kirjutati iial midagi kuulnud.

Sel hetkel kui mina magama läksin valitses koridoris tõsine umbsõlm, kust mõningased üksildased käed või jalad välja turritasid.

Tore pidu oli. Tähh kallid sünnipäevalapsed.

P.S nagu aru saate (kui saate) siis vaid mõningased märksõnad piust, ümberjutustamine pole minu tugevaim külg kunagi olnud. Pigem ülejutustamine.

soovib keegi veini?

Suveks saledaks - kondiitritoodete dieet

Tänane päev on olnud kõige kaalujälgijalikum mis üldse saab olla. Paneks kirja näidismenüü, et te teaksite järgida kui soovite samuti saleneda ja suveks bikiinivormi saada.
Hommikusöök:
3 tükki õunakooki
Lõunasöök:
2 tükki juustustritslit
1 kanastritslitükike
1 klaas šampust
2 kommi
Õhtu oode:
1 tk torti
1 tk juustustritslit
1 forellisai
2 klaasi punast veini
pluss siis loomulikult ohtralt puuvilju. Neid ei jõua iial üle lugeda, ma söön päevas ära kilo õuna kilo mandariini ja kilo muud puuvilja nii et silm ka ei pilgatu. Kui vaja siis närin kilo porgandit ka otsa.
Huvitav, mida küll õhtuks süüa. Äkki teeks kringlit. Ja tarbiks kõrvale valget veini....

Prügihuumor

Ma lihtsalt ei saanud seda teiega jagamata jätta.

Telestaar!

Täna kella 12-st 13-ni jagan autogramme. Võite varakult järjekorda võtta.

Jaah, tõsi see on, eile toimus siis minu teledebüüt! Sain küll vaid paar hetke eetriaega, kuid oodake, see on alles algus. Järgmisena astun üles saates Eesti otsib superstaari ja seejärel alustan juba oma vestlussaatega. Lavanimeks võtan Prügi-Pille.
Lisaks käivad läbirääkimised peaosatäitja kohale uues hittseriaalis, kus kamp noori teaduseksperimendi kaudu ekslikult kaugesse tulevikku satuvad ja leiavad eest prügiga kaetud planeedi, mis näikse olevat juba pikka aega olnud inimtühi. Nende ülesandeks saab uurida välja mis on põhjustanud inimkonna hukkumise. Uurimine võtab ootamatu pöörde kui välja ilmuvad "prügikollid". Põnev ning ootamatuid pöördeid täis teleseriaali võtted algavad juba sellel kevadel

P.S Õnneks ma ise ei näinud kuidas ma üles astusin. Ma nimelt teadsin, et ega sealt midagi head ei tule. Proovi sa rääkida asjalikku juttu, kui 30 cm kaugusel sinu ninast on hiiglaslik kaamera, mis näikse eritavat mingit salalikku kiirgust, mis pärsib mõttetegevust, paneb hääle värisema ja jätab pähe valitsema tõelise tühjuse.

Puhkan kauges tulevikus.

Panin oma sellesuvise puhkusegraafiku paika. Alates 21 juulist kuni 24 augustini paluks minu poole tööalaste probleemidega mitte pöörduda. Sellesse aega paluks siis planeerida jalgrattamatkad, muud väljasõidud, ilusad ilmad ja üritused, kus soovitakse minu osavõttu.

Mul on eelaimdus, et see suvepuhkus tuleb mõõõnus. Oi kuidas tahaks juba Gotfriedi pakkida ja suvist Eestit avastama minna!

P.S 6,83 päeva jätsin praegu puhkusereservi.

P.P.S Kujutage ette, see on minu elu esimene puhkus :D

Kiirtöökoda

Käisin juuksuris. See oli uskumatu. Mina olin valmistunud harilikuks vähemalt pool tundi kestvaks lõikumise ja kammimise pikaks tseremooniaks, mida rikastavad juukuripoolsed fraasid: "Nii karvased, nii karvased", "See palsam/õli/kreem/seerum/misiganes teeb imesid!","See teeb siis miljon raha." Aga minu üllatuseks toimus kõik hoopis teistmoodi. Juuksur vehkis kääride ja kammiga nii kiirelt, et mul tekkis päris hirm. Haaras aga peoga juustest, lõi käärid sisse, uus peotäis, käärid sisse, järgmine, käärid sisse! Siuh säuh siuh säuh. Vähema kui kümne minutiga olid pooled minu juuksed põrandal kenasti kokkupühitud hunnikus. Ja ei mingeid kommentaaare minu juuste kuivuse kohta ja imekalliste imevahendite kohta, mida ma peaks silmapilkselt tarbima hakkama kui ma ei taha paugupealt kiilakaks jääda. Ja kõik see kokku läks maksma 40 krooni. Täitsa müsteeriline.

pilt

Eelhoiatus

Hakkasin jälle joonistama, nii et pikemas perspektiivis on oodata ohtralt nuttu ja hala teemadel:
a) keegi on mu kustutuskummi/teritaja/pliiatsid/paberi ära varstanud
b) aaah, pilt ei tule välja, ma ei oska üldse joonistada
c) võeh, ma ei taha pliiatseid enam nähagi
d) oh häda, inspiratsioon kaotsi on läind, kõik kriitikud hüüavad ei ei ei eiiiii
e) ai ai ai mu käsi valutab jonistamisest
f) oi oi oi
h) jne

Ühesõnaga soojendasin üles ühe vana projekti, millest ehk saab uus ja parem (vihje pildil).
sihtgrupp - lapsed
žanr - muinaslugu
ennustatav valmimistähtaeg - kui ma usinalt joonistan, siis peaks valmis saama parasjagu selleks ajaks kui minu kolmikute lapsed lugema õpivad :D

P.S Esimesest pildist on valmis kolmandik. Paljulubav kolmandik! (see on puhas reklaam ja enesekiitus muide)
P.P.S Minu umbes miljonist värvipliiatsist on alles keskmiselt 6, mis tähendab, et tuleb taas minna varusid täiendama. Kohe võiks osta juurde ka tosin kustukummi ja mõned kümned teritajad. Aga kuna ma ostsin endale taustamuusika, siis mul raha pole, nii et kes tahab mulle kustutuskumme annetada? Veel parem rohelisi ja pruune värvipliiatseid. Ja siniseid. Oranži on külluses, seda esialgu vaja pole (aga ära ka ei ütle).

Tasuta prügi infoliin

Kui te ei tea kuidas käituda oma prügiga või millisesse prügikasti üks või teine jääde käib. "Uus" sortimismäärus valmistab teile peavalu? Ärge muretsege! Helistage parem mulle. Mina lahendan kõik teie prügiprobleemid.

Terve tänase päeva on mulle helistanud murelikud linnakodanikud, kes seisavad prügikasti kõrval ja ei suuda otsustada kas banaanikoor on pakend või mitte. Aga kohukese paber? Aga jogurtitops?

Ma vastan kõigile küsimustele. Ja kui sellest aru ei saa, tulen koju ja näitan ette.

Pille-Pürgiabi liin on avatud 24 tundi. Küsida võib kõike.

(kui liin peaks juhtumisi olema kinni, siis minge ja mängige seni prügimängu)

P.S Aga tegelikult ma muidugi ei kurda. Hoopis kiidan neid kes vaevuvad endale asja selgeks tegema ja selle pisikese elukorralduse muutuse täide viima.

Uue aasta lubadused

Minu selle aasta lubadused, millest ma kavatsen ka kinni pidada!

• Olen parem Pille. Veel parem kui Pille oma tavalises headuses? Ei ole võimalik! On on! Vaadake mind järgmisel aastal ja ise veendute selles.
• Olen palju usinam ja kohusetundelisem. Annan endast kõik, et see neetud kool ära lõpetada. Oleks ka aeg juba.
• Olen palju korralikum. Ei söö end paksuks vaid täidan edukalt programmi Porgandi-Pille alapealkirjaga: "Mingisuguseks suveks saledaks."
• Ei unusta ära oma sõpru ja käin neil ikka külas kui satun kusagile nende lähistele hulkuma.
• Käin vähemalt korra nädalas ujumas (puudumine on lubatud tervislikel põhjustel ja põuaperioodil) ja liigun pikematel distantsidel kui voodi ja külmkapi vaheline vahemaa.
• Üritan vähem jonnida, vinguda ja viriseda. Ja püüan vähem tühiste asjade peale solvuda. Selle asemel katsun olla hea, armas ning hoolitsev.
• Vähemalt ühe mõnusa seljakotimatka tahaks ette võtta. Ja üldsegi leian, et minu matkavarustus vajab täiendamist ja katsetamist.
• Joonistan ühe pisikese pildiraamatukese.

Olekski kõik. Lisaks luban, et ostan endale uued teksad. Nagu igal aastal.

Mis aga puutub möödunud aastavahetusse, siis tuleb mainida, et aasta vahetus tõrgeteta, ei pidanud teist sundima ega midagist! Ja mõnus oli. Tähh Laisik.

Ja kui uskuda vanarahvast, kes ütleb, et nii nagu aasta esimene päev, nii tuleb ka terve aasta, siis minu tulevast aastat saab kirjeldama selline mõnus ja soe tunne. Ja suurema osa tulevast aastast magan ma maha... Kaisus (mm)

Aga teile kallid blogilugejad, -külastajad, eksikülalised ja muud sellised tahan soovida vaid üht: Olgu teie uus aasta täis õnne rõõmu ja päikest ja lund ja julgege ikka unistada, vahel läheb mõni täide neist. Küll mina juba tean.