neljapäev, november 08, 2007

Hakkama sain!

Haa, kujutage ette, et ma olen elus! Imestan. Minusugune meeletu suurlinnasõidukogemustega isik pimedas, vihmaga, ilma kaardilugejata, tipptunnil, Tallinnas, teadmata täpselt kuhu ta minema peab, aga kõigest sellest hoolimata jõuab kohale - on ju päris üllatamapanev. Ise ka ei usu.
Aga ma sain hakkama! Kiitke mind ometi!

A kui nüüd päris aus olla, siis niipea ikka Tallinna ännama ei kutsu. See oli ikka kole. Jalad siiamaani värisevad. Parandus. Vaatasin laua alla. Enam ei värise.

Aga hakkama sain! ja Clio jäi ka terveks. Andsin ta üle ja puha. Vilgutas teine veel nukralt tulesid ja saatis Laisikule tervisi.

MitteTallinnas oli päris hea sõita. Praami peale sain ilusasti, pika otsimise peale leidsin isegi kaugtuled üles. Ja sinna seminarile sõitsin nii kaunilt kohale, nagu sõidaks iga päev seda teed. Hiiumaa mees, kes mind jälitas küsis pärast, et kuidas ma küll nii hästi oskasin kohale minna sinna pärapõrgusse. :D Asi oli selles, et ma alahindasin ennast. Ma olen täiesti võimeline üheaegselt roolima, kaarti lugema ja mune praadima. Pole probleemi :D

P.S õpetusõnu veel noorematele ja rumalamatele kui mina: Kui sa ostad endale paanikashokolaadi, siis pole sellest mitte vähimatki kasu kui sa ta juba eelmisel õhtul ära sööd.

8 kommentaari:

  1. TUBLI OLED, PILLEKE, TUBLI-TUBLI!!!!!!!!!!!!
    Peame tõdema fakti, et kõik asjalikud saare naised saavad lõdva randmega Tallinnas sõitmisega hakkama - pole probleemi (kusjuures, ma pole selles hetkegi kahelnud!).

    Kui te nüüd roolimisele, kaardilugemisele, telefoni tagaajamisele mööda autot ja munade praadimisele lisate veel automaki paranduse (sõidu ajal, of course), orienteerumise päikese järgi, automaatkäigukasti süvaõppe (samuti sõidu ajal), pimedas konstantse tülinorimise rekkatega, salongis lasti ringilaadimise (kah sõidu ajal), karude vahel lumehanges laveerimise, autoratta vahetuse, sokikudumise, Tallinna linnas otsesõidu eesmärgil tänavatel lõikamise ja krooli ujumise, olete lõdva randmega omandanud kõik oskused autoga hakkama saamiseks.
    Punkt!

    VastaKustuta
  2. mina ei kahelnud kordagi selles, et Sa hakkama saad :o).. kui juba minusugune lihtne Laisik hakkama saab, ammugi siis Maailmaparandaja.. TUBLI OLED!!!!!!!

    VastaKustuta
  3. kiiduavaldused!! tean, mida sa tunned:)

    VastaKustuta
  4. krt ma hakkan kll nüüd linnapääl sõitmist kartma, kui naised saja asjaga korraga roolis tegelevad. kes siis sõidab? tallinnas seda enam. autu sõit pole loki keeramine, mille kõrvalt saab 100 asja ära teha.

    VastaKustuta
  5. Ei ole jah, Margusekesekene - autosõit on lihtsam. Lokk, krt - see ei püsi paigal ju.
    Muhahahahaaa :D :D :P

    VastaKustuta
  6. Margus, sellisel juhul pead metsa kolima:)
    Mina tegelen autoroolis cd plaadi vahetamisega, reavahetusega, gaasi andmisega, kiäte kreemitamisega ja kaardi lugemisga suht ühel ajal:)
    kogu selle tegevuse juures läheb muidugi kõht tühjaks, seega ka paanikashokolaadi mugin:)
    Ja paanikashoikolaadi tuleb süüa! See on oluline, isegi kui kõht tõis on:)

    VastaKustuta
  7. Kuigi tuleb Margusega nõustuda, see on õõvastust tekitav kui nüüd mõelda, mida kõike roolis tehakse... Ja jääb vaid loota, et jätkub ka piisavalt tähelepanu teiste liiklejate märkamiseks...

    Ja Viv, selleks ajaks kui ma Tallinna jõudsin, oli mul õnnestunud Hiiumamees maha raputada. See on kohalik. Ja kuri on ta selle pärast, et a) tal hammas valutab, b) tema ees sõidab keski kes ilmselgelt ei tea täpselt mida ta teeb...

    VastaKustuta