Seletamatu küüslaugu fenomen...

Hommikusöögiks sõin täna leiba küüslaugu-kohupiima määrdega .
Lõunasöögiks sai söödud küüslaugu-ürdi kartuleid.
Nüüd mõtlen, et kas mitte ei peaks õhtuooteks paar küüslaugu küünt põske pistma. No niisama, et midagi närida oleks, kuni küüslauguhautis potis podiseb.

Nüüd te kindlasti imestate, et mis sellele Pillele sisse on läinud, et ta küüslauku sööma on hakanud. Imestan minagi. Tegin siin piskese analüüsi ja kõik, mis ma suutsin välja mõelda, on järgmised variandid:

Aaa - Pille kõrvu on ulatunud kuuldused, et ööl vastu viimast maikuu päeva, kui taevas on õbluke noorkuu (16% täiskuust) liigub Tartus tavalisest enam vampiire ringi. Pille aga kardab neid paaniliselt! Lisaks küüslaugu söömisele määrib ta sellega kokku kõik uksed ja aknad ning ülejäänud korteri piserdab üle küüslaugust pressitud eriti aktiivse vedelikuga

Bee - Pille üritab vanarahva tarkusest õpetust võtta ja hästi palju küüslauku süües vältida haigestumist. Mitte, et teda miski nakkusoht ähvardaks. Ei, ta teeb seda puht profülaktilises mõttes. Kunagi ei või teada mil mõni tuvi su läheduses aevastama juhtub!!!

Cee - Pille on otsustanud erakuks hakata, aga kuna ta ei viitsi kuhugi kõrgele mägikoopasse ronida, siis üritab ta end inimkonnast eraldada lihtsaimal moel - nimelt väljakannatamatu haisu tõttu eemaldub ühiskond hoopis Pillest ja viimane ei pea lillegi liigutama (kui te just küüslauku lilleks ei nimeta).

Dee - Pille üritab eemale peletada igasugu reklaamiagente ja müügimehi (jep, nad on mind avastanud. Täna ommikul üks jälle käis oma kaupa pakkumas). Nagu ma oleks mõni maksujõuline klient...

Eee - eee, mina ka ei tea, lihtsalt juhtus nii, et küüslauk iga toidu sisse sattus... enam nii ei tee...

Drooling lunatic

Minu hambaarstisaaga sai siis täna võiduka punkti. Siiamaani nokitses ta mu ülemiste hammaste kallal, täna aga siis leidis väikese augukese ka alumisest hambakaarest. Egas midagi süstal lõuga kinni ja tulemus on käes - drooling lunatic. Lõug on kolm korda suurem, pool nägu on tuim, keel on paks ja okkaline nagu oleks kaktust limpsida üritanud ja suunurgast tilgub ila. Rääkides kostub artikuleeritud kõne asemel ebamäärast lalinat. Tunne on küll selline. Tõsi, peegel seda ei kajasta, aga ilmselt on mul kõverpeegel!
Illustreeriv materjal:
Aga nüüd on vähemalt see jama läbi. Mulle hakkas see tool juba täitsa meeldima ja puurile hüvasti öeldes poetasin lausa pisara... Aga mis teha,tuli see nali ära lõpetada. Vähe sellest, et raha sai otsa - augud said ka otsa!

Veel veidi infi minusuguste kohta:
The Drooling lunatic (L.Green 't')=== Num:11 Lev:0 Rar:2 Spd:+10 Hp:4d4 Ac:1 Exp:0
Drooling and comical, but then, what do you expect? She lives in the town, and moves a bit erratically, and quickly. A kill of this Human is worth about 0.00 points for a 1st level character. She can pick up objects. She won't evolve. She is ever vigilant for intruders, which she may notice from 60 feet. She can drool on you. (zangganghangunband 1.2.3)

VKK tegutseb jälle

Hiljuti leidis aset taas Vaksali Kunstiklubi kogunemine. Ka seekord nõustus Maariš lahkesti modelliks olema. Kui eelmisel kunstiklubi üritusel oli teemaks portree, siis seekord harjutati profiili joonistamist. Tuleb mainida, et meie noorkunstnik herr Tamm areneb iga pliiatsitõmbega. Paar tundi veel oskuslikku juhendamist ja tema piltidelt võib isegi ära tunda, et keda kujutatud on. Järgmistena on plaani võetud figuuri joonistamine, krokii ja akti maalid. Kunstiklubi üritustele registreerumine algas just nüüd.

P.S Kunstinäitus "Mitmekülgne Maariš" on avatud ja paikneb VKK ruumides Pidevalt täienev näitus on külastajatele tasuta.

Ahjaa, Maariš. Enne kui sa ütled ei modellindusele, mõtle sellele kuulsusele, mis sind modellina tabada võib kui mõnest noorest kuid lootustandvast kunstiklubi liikmest peaks kunagi saama kuulus kunstnik. Ikka teatakse ju kunstnikku maalide järgi ja ma kahtlustan, et nt proua Mona Lisa on isegi kuulsam kui da Vinci ise. Mõtle, sinust võiks saada tulevane Mona Maris!

Tervitused usinaile õppureile!

Täna oli siis minu viimane eksam sel aastal, ainult atesteerimine ongi jäänud. Lõpuks ometi on see pingeline ja väsitav sess läbi. Rohkem eksameid poleks ma küll suutnud teha. See pidev õppimine, ninapidi raamatus tuhnimine, hiliste õhtutundideni raamatukogus istumine, ärkvel püsimiseks liitrite kaupa kohvi joomine ning alalõpmatu teadmiste ahmimine väsitas ikka küll ja kurnas nii keha kui vaimu... Ma vist pingutasingi viimaseks eksamiks õppimisega veidike üle - see viimane pooltund õppematerjale ühest hunnikust teise tõsta oli ikka selgelt liig.

P.S Hoidmaks ära väärmõistmisi võite punaseks värvitud sõnad asendada ka väljendiga: esimene viimane ning ainus.
P.P.S Pildil võib näha Pillet keskkonna modelleerimise eksamil. Nagu näha võib rakendab ta parasjagu oma õpitut selleks, et tuletada kuidas esimest järku kineetilise mudeliga kirjeldatavas protsessis saaks avaldada protsessi kiiruse sõltuvust kontsentratsioonist ja substraadi kontsentratsiioni sõltuvust ajast...

Kuidas püüda äikest...*

Ahh, juba kolmandat aastat järjest on mul õnnestunud kevadine äikesevihm kinni püüda!
Kuidas ma siis seekord sellega hakkama sain. No ma valmistusin selleks kaua ette. Üle kogu Eestimaa oli strateegiliste kohtade peale asetatud äikeselõksud, tormipüüdjad ja elektriandurid, lisaks loomulikult vaatlusvõrk, mis koosnes oma ala spetsialistidest. Kõik oli optimeeritud, automatiseeritud ja organiseeritud ning oleks pidanud kulgema tõrgeteta, kuid nagu tavaliselt ütlesid kõik süsteemid otsustaval hetkel ootamatult üles mingil täiesti ennekuulmatul põhjusel.
Ja nii juhtuski, et mina istusin raamatukogus kui järsku hakkas pimedaks minema - aa, õhtu saabub, mõtlesin mina elutargalt (olin raamatukogus istudes ajataju kaotanud). Siis hakkas vilgutama - aa, elekter jumpsib, jõudsin mina veel mõelda kui juba kärgatas kõu. Muidugi oleks ma võinud selle lugeda pleierist kostuva muusika eriefektide hulka kuuluvaks, kuid õnneks olid mul just paar tundi tagasi pleieri kõrvaklapid üles öelnud.
Ei, te pakute valesti, kui arvate, et ma kohe õue vihma kätte tormasin. Kaugel sellest. Ma võtsin endale tervelt sekundi mõtlemisaega rõhudes vajadusele joonistada, õppida ja mitte märjaks saada. Sellest sekundist täielikult piisas, et mind mõistuse juurde tagasi tuua. Lükkasin asjad kotti ja lausa lendasin raamatukogu trepist alla ja otse taevast alla langeva ookeani sügavikku. Inimesed kes olid kogunenud raamatukogu trepile vaatasid mind küll nagu ma oleks peast pehme kui keedetud kapsas.
Ahh, ma armastan kevadisi äikesevihmasid! üle kõige**!
Koju jõudes olin ma muiudgi märg nagu kass, aga see-eest lõin nurru nagu ei kunagi varem (mul on hüdraulikal põhinev nurrmootor, tavatingimustes on ta urrmootor)

P.S Muide, täpselt päev vähem kui aasta tagasi oli samuti äikesevihm. Ise nägin!

* Tegelikult on see imelihtne, selleks läheb vaja vaid tükki juustu ja hermeetiliselt suletava kaanega purki...
** Peaaegu. Ma nimelt mäletan et ma olen ajaloo jooksul nii mõnegi asja kohta öelnud, et ma seda üle kõige armastan. Võta siis kinni, mis see kõige kõige kõigem on.

olen omme parem kui olin täna

Täna ma ei õppinud eksamiks.
Täna ma ei joonistanud poolt piltigi.
Täna ma ei koristanud tuba.
Täna ma ei pesnud nõusid.
(Täna ma ei määrinud neid ka)
Täna ma ei ärganud vara.
Täna ma ei käinud raamatukogus.

Aga omme... Omme kavatsen ma kõike seda teha, mida ma täna ei teinud. ja ma kavatsen seda teha topelt.

Võibolla teid uvitab, et kui ma täna midagi ei teinud, siis mida ma tegin päev otsa? No esimese kolmandiku päevast vedelesin ma voodis ja aint aegajalt pilutasin vasakut silma, et näha, kas kõik on nii nagu peab (st kas päike särab kõrgel taevas, kas Assa kilkab koridoris, kas köögist kostab jutuvada, kas mutukad ja muud loomad käituvad korralikult ning mis kõige olulisem, kas padi pole ometi jälle voodi taha kukkunud). Olles veendunud asjade korrasolus, panin jälle silma kinni ning keerasin uuesti kerra.
Teise kolmandiku päevast veetsin ma ka voodis, aga mõlemad silmad olid lahti ja raamatusse puuritud. Peale seda, kui vähemalt 5 inimest olid mult küsinud: "Oi kas sa "Eragoni" polegi lugenud, sellele on ju draakoni pilt kaanel ja puha?" otsustasin selle siiski läbi lugeda.
Kolmanda kolmandiku päevast olen ma mõelnud, et peaks voodisse tagasi pugema. Praegu on kolmanda kolmandiku lõpp - peaks oma kurjad kavatsused teoks tegema. Kas keegi tuleks ja laulaks mulle unelaulu???

Hell freezes over...

Eile sai siis näha, milline elukas peitub tegelikult soomlaste armsa, pehme, valge ja ümara kesta all!
Kujutan ete, milline pidu ja pillerkaar meie põhjanaabrite juures käia võis. Sommid hüppasid rõõmust lakke ning viskasid silda üle Soome lahe (no et tähistamiseks Tallinnast odavat alkoholi tuua - ega iga päev ju juurovisjooni ei võida).