Nädalavahetusest naistega

Nädalavahetus möödus siuhvilksti. Aga oli teguderohke.
Esmalt sai käidud külas Mätta Räpsajal ja tema hetkeline pesapaik üle vaadatud. Seejärel sai mööda jääd ringi tuisatud. Vähemalt endale jäi selline mulje. Kui pilte vaadata, siis ilmneb, et enamuse ajast seisin ma käed taskus keset jääd. Veider. Mälu mängib vanas eas ikka vingerbussi.
Jääl käidud, ostsin endale matkasaapad. Mps ostis endale samasugused. Ilmselt pean enda omadele neoonroosad paelad peale panema, et eristada.
Õhtu veetsime Unistaja pool. Sellest üritusest mäletan ma meetrite kaupa jalgu. Ühel olid sinikad peal. Üldiselt oli eelnaistepäevale kohaselt väga naiselikud teemad. Jagati nippe ilu- ja moemaailmast. Näitkes sain teada, mis tüüpi kleiti ma kannan ja mis on kõikse popim juuksevärv ilmapeal. Samuti nägime tõeliseid soengumeistreid nende loomulikus keskkonnas. Viimased soengumoed on... kõvad :D.
Järgmisel päeva kihutasime koju, püüdes tee pealt kinni veel päris mitu kobedat kukke.

ja siin ma nüüd olengi!

Rumeenia, siit ma tulen!

Jah, lennukipiletid on samahästi kui taskus, matkasaapad on ostetud, vaim on valmis - nüüd pole muud teha kui bruchettasid valmistama hakata. Matkakott on mul juba ammu pakitud.

(Kui minu ema kuulis, et ma esivampiiride maale minemas olen, toimus meil järgmine vestlus:
ema: No sa peaks siis küüslaugu ja vaia kaasa võtma.
mina: Küüslaugu ja saia? Mispärast ometi? Et oleks hea bruschettasid teha?)

Soojale maale

Nii ja nüüd pakin asjad kokku! Orjanduslikud lõunaosariigid ootavad!
Polegi miljon-triljon aastat Tartus käinud. Ja südamlikud õnnesoovid Soodale vanameise puhul. Kaart on küll kehvapoolne, aga kui oma Suurelt Reisilt tagasi jõuad, siis sööme koos mandarine!

(kaardil on kujutatud Sooda vulkaanilisel St Kittsi saarel.

Templielevant

Mina olengi see, kelle pärast vihmametsad hävinevad. Jah, minust on saanud esmaklassiline paberimäärija. Lisaks meeletutele kogustele paberile, mis ma toimikute vahele topin, kulub ka templivärvi jõgedena. Täna tembeldasin nelja erineva templiga nii, et silme eest läks lillaks ja käsi jäi haigeks. Ärge siis imestage kui ma teile teinepäev vastu jalutan parem käsi hulga jämedam kui vasak. See on puhas musklimass. Ikka hoogsast tembeldamisest.

Ma nüüd lähen tagasi ja ümisen paberimäärimisele taustaks tuntud viisikest:

Sinna tänna lehekene lendab, dokumendiks saab
Sinu elukäiku peidab endas, elusaatust ka
Käsi alla, kümme templit peale, kaante vahele
Nii võid jääda vaatamata eale kaante vahele...

blogielu võtab võimust päriselu üle

Eile ühte ametlikku kirja kirjutades kirjutasin oma nime alla ametinimetuse asemel Maailmaparandaja... (ametinimi algab sarnaselt) Õnneks märkasin enne kui kirja välja saatsin.

ootusärevus..

Oo,täna öösel hakkab su hammas valutama!

Vot sellist ilusat saatust ennustas mulle täna hambaarst.

Ootame põnevusega

Muide, käisin linnas, seal on endiselt kõikides poodides allahindlused. Ostsin igatsugu toidu ja muud kraami kokku ja ainult üks asi polnud allahinnatud (kusjuures ma ei ostnud asju selle pärast, et nad olid allahinnatud). See muidugi tuletab meelde, et ma nägin täna öösel unes, kuidas ma ostsin mitu suurt pakki Pamperseid, sest ned olid allahinnatud ja ma mõtlesin, et varem või hiljem läheb neid ikka vaja... Tjah

kord vs kaos

Teate, mulle muuldivad pusled. Meil on kodus miljon triljon erinevas suuruses piltmõistatust ja need on kõik korduvalt kokku ja lahku pandud. Kui ma nädalavahetusel kodus käisin sai üle pika aja jälle üks kokku pandud. See on selline mõnus rahustav tegevus. Nokitsed vaikselt ja tükk tüki haaval saab kaosest kord. Mõnus.
Kuigi jah, meil oli seal topeltkaos, kuna murdjalapsuke käis aegajalt oma panust andmas. P.S See piltmõistatus on siin puht nostalgia mõttes