teisipäev, märts 30, 2021

Loomad elutoas

Meil oli nädalavahetusel kostüümipidu. Üle 100 aasta esimene. Teate, ma olen alati kostüümikaid armastanud. Minu suur eesmärk on parima kostüümi auhind võita. Ajaloos on see paar korda ikka õnnestunud ka.
Sel korral aga polnud üldse tuju. Esiteks polnud ühtki säravat ideed ja teiseks kangapoed ja kõik muu säärane on liiga kaugel. Aega nagu ka polnud. Lisaks oli minu vastutusel terve perekonna maskeerimine. Kuidagiviisi juhtus nii, et kõik said siiski kostümeeritud.

Teemaks oli konna sünnipäev ehk siis oodatud olid kõikvõimalikud loomariigi esindajad. Minu esimene mõte oleks olnud toonekureks maskeeruda. Sest noh - konn ja kurg. Lihtne. Vaja oleks olnud vaid punaseid sukkpükse (mis mul isegi olemas on) ja valget hõlsti peale (selle oleks ka leidnud) ning loomulikult pikka nokka (mille meisterdamine poleks teab mis raske). Ainsaks takistuseks sai tõsiasi, et kured on tuntud oma pikkade ja penikeste jalgade poolest. Ja isegi kui mu jalgade pikkuse osas polekski ehk vaja viriseda, siis peenikesed... Nojah. Ütleme nii, et see oleks tulnud üks eriti töntsakas kurg. Seega loobusin ja otsustasin vana rasva peal liugu lasta. Mul on vartasematest stiilipidudest väike kostüümiladu tekkinud. Esimene mõte oli taas mütoloogilise loomana üles astuda. Siin sai takistuseks sama probleem, mis toonekuregi puhul - olen nii paksuks läinud, et ei mahtunud oma kostüümi enam sisse.
Seejärel mõtlesin taaskasutada ninja kilpkonna kostüümi jättes ära selle ninja osa. See oli piisavalt avar kostüüm, et ma suudaks end sinna sisse suruda. Häda aga selles, et nimetatud komplekt ei baseeru minu kostüümilaos. Nii jäigi üle vaid taaskasutada ämblikukostüümi. 

Täpikesega oli kõige lihtsam. Ta ütles kohe, et paneb oma lepatriinukostüümi. See tuli ainult kapist üles leida. Jõudsin poole kapist ära koristada enne kui see välja ilmus.

Tõruke teatas, et ta tahab olla rebane. Tore küll, aga tal pole mitte ühtegi oranži, punast ega pruuni riideeset, millele oleks sanud kostüümi üles ehitada. Õnneks pakkus ta järgmiseks välja hundi. Halle riideid on tal küll. Minu teha jäi mask. Ma jäin tulemusega üpris rahule. Isegi Tirtsule meeldis. Ta muudkui viis maski ühele ja teisele ning tegi peenikese häälega tasaselt: "Uuuuuuuu" viidates, et mask tuleb ette panna ja hunti mängida.

Tirtsu enda puhul mõtlesin pikalt, et kummaks ta teha, kas pärdikuks või põrsaks. No ta ju pidevalt turnib kusagil ja on samal ajal laulu "Põrsapõli" elav kehastus. Otsustasime lõpuks notsu kasuks. Puhtalt seetõttu, et roosasid riideid on jalaga segada (tüdruk noh) ja asi siis ühele kõrvad külge õmmelda. Roosale lutile sai täpikesed ka peale tehtud, no et oleks nagu päris kärss. Töötas küll.

Mps sai endale täielikult ehitusmaterjalidepoe kostüümi - Valge kaitseülikond ja respiraator. Väga ajakohane ja vastutustundlik kostüüm praeguses koroonaolukorras. Jääkaru noh. Ainult kõrvad jäid külge õmblemata. 

Peole oli tulnud igatsugu karvaseid ja sulelisi. Sõna otseses mõttes.
Kõige parema kostüümi auhinna oleks ma ikkagi andnud sünnipäevalapsele. See oli tõeliselt stiilne tervik. Lisapunktid veel tubaste dekoratsioonide eest!

Pilti ma ei teinud. Õde tegi, aga kas talt õnnestub need välja meelitada... Võibolla kunagi näitan.

Kommentaare ei ole: